Miks inimesed kardavad lennata? (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Ettekanne: Kas foobia pärsib elukvaliteeti?

füsioloogiliselt ega käitumuslikult) ning selle tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Haiglane hirm lülitub sisse automaatselt, kui puututakse kokku asja või olukorraga, mis on inimesele tülgastav või ebameeldiv. Osa inimesi kardab ainult ühte kindlat asja või olukorda, teistel võib hirmu tekitamiseks olla mitu stimulaatorit. Ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks; samas selle hirmu peale mõtlemine või kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine,

Inimese füsioloogia

45

doc

Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel

võib olla raskendatud või kus pole võimalik abi saada, juhul kui peaks ootamatult paanikahoog tekkima. Võib juhtuda, et välditakse näiteks toidupoode või kiirteid, mitte niivõrd neile omaste tunnuste pärast, kuivõrd seetõttu, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud või tekitada piinlikkust. Hirm piinlikkustunde ees mängib põhirolli. Enamus agorafoobe ei karda mitte ainult paanikahoogude tekkimist, vaid seda, mida teised inimesed mõtlevad, kui tema paanikahoogu näevad (Bourne, 2007: 26 ). Agorafoobidele on omane erinevate olukordade vältimine. Levinumate hulka kuuluvad: · rahvarohked avalikud kohad, nagu toidupoed, kaubamajad, restoranid · suletud või piiratud kohad, nagu tunnelid, sillad või juuksuritool · ühistranspordi vahendid, nagu rongid, bussid, lennukid · kodus üksi olemine (Bourne, 2007: 26)

Ajakasutuse juhtimine

7

doc

Foobiad - referaat

silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, urineerimistung ja nii edasi. Paljud nendest sümptomitest võivad jääda märkamatuks. Sümptomite subjektiivne tegevus võib tekitada lihtsalt ebamugavustunnet ja samuti võib tekkida väljakannatamatu paanikahoog. 1 Martin Seligman on teinud kuulsa katse. Ta katsetas klassikaliste meetoditega, et tuvastada ning võrrelda reaktsioone madude ja lillede peale. Tulemuseks oli see, et kui inimesed nägid pilti maost, ehmatasid nad selle peale palju rohkem, kui lille pildi peale. Siit saab järeldada seda, et mõned objektid põhjustavad meis geneetilist hirmu ning see on loomulik. Millal pöörduda arsti juurde? Ebamugavustunne ja ebakindlustunne teatud objekti või situatsiooni suhtes võib olla normaalne ja tavaline. Kui hirm ei sega elu elamist, siis ei pruugi olla tegemist foobiaga ning ei vajata arsti ravi

Psühholoogia

1

docx

Hirm

Hirm koguneb aegamööda, korduvate kogemuste kaudu. Kui inimese stressitase on kõrge ja sel ajal kogeb ta hirmureaktsiooni, siis võib selle kinnistumine olla väga kiire. Inimene, kes kannatab mõne foobia all, reageerib hirmule nii, et probleem säilib ja võib tekitada uusi probleeme. Võib juhtuda, et inimene hakkab ohtu ette ootama, sest tema sees on mõtlemismuster, mis kunagi hirmutunde tekitas. Ravi otsimise korral inimesed pöörduvad abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri juurde tavaliselt siis, kui see hakkab nende elu tõsiselt segama. Näiteks ei julgeta enam kodust välja minna, välditakse rahvarohkeid kohti, kinniseid ruume või muid hirmu tekitavaid situatsioone. Foobiatest on võimalik vabaneda, kuid see protsess on pikk ja keeruline. Foobiate ravi on kompleksne. Olenevalt foobia raskusastmest ja selle esinemise kestvusest on ravi võimalused erinevad

Enesejuhtimine

16

docx

FOOBIAD

survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. 4  FOOBIATE LIIGID Foobiad on psühholoogilises plaanis väga huvitavad ja neid on laias laastus kolme sorti. Esimene on lihtfoobia: hirm mõne konkreetse asja, näiteks ämblike ees. Teine on sotsiaalfoobia: ohver kardab, mida teda ümbritsevad inimesed temast ühel või teisel puhul arvavad. Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu – olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia), ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks

Psühholoogia

8

docx

FOOBIAD JA HIRMUD

vastamisi oma hullema luupainajaga, tunneb inimene nii tugevat emotsionaalset piina ja survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. FOOBIATE LIIGID Foobiad on psühholoogilises plaanis väga huvitavad ja neid on laias laastus kolme sorti. Esimene on lihtfoobia: hirm mõne konkreetse asja, näiteks ämblike ees. Teine on sotsiaalfoobia: ohver kardab, mida teda ümbritsevad inimesed temast ühel või teisel puhul arvavad. Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu ­ olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia), ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks

Psühholoogia

43

doc

Foobiad uurimistöö

4 1.2. Foobia tekkimise põhjused Peamiseks foobia tekkimise põhjuseks on mingis olukorras üleelatud sokk või hirm. Hiljem tekib hirm sarnaste olukordade kordumise ees. Hirmust hoidumiseks hakatakse sarnaseid olukordi vältima. Ja kui inimene ravi ei saa, siis võib vältimine edasi areneda foobiaks. (Callahan 2009: 144) Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinatsioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud ka hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Bourne 2007: 68-69) Foobiad võivad tekkida ka väliste sündmuste ja sisemiste eelsoodumuste kombinatsioonil. Laps, kelle vanematel on foobia, ei pruugi seda ainuüksi geneetilisel teel saada

Psühholoogia

7

doc

Referaat hirmust ja foobiast

Sisukord: Sissejuhatus lk.2 Hirm lk.3-4 Stanley Milgrami katse lk.4 Foobia lk.5-6 Kasutatud allikad lk.7  Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Hirmu loetakse üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsiooniks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Hirmu iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides (nt. Higistamine, kõhulahtisus jne). Evolutsioonis on hirmul ohu eest hoi

Psühholoogia

Kommentaarid (2)