Laste intubeerimine ja ekstubeerimine (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Õenduse alused

1 HALB

Esitatud küsimused

Milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas?
Milline on õe roll ekstubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas?

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #1

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #2

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #3

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #4

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #5

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #6

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #7

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #8

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #9

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #10

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #11

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #12

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #13

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #14

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #15

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #16

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #17

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #18

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #19

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #20

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #21

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #22

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #23

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #24

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #25

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #26

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #27

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #28

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #29

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #30

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #31

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #32

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #33

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #34

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #35

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #36

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #37

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #38

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #39

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #40

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #41

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #42

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #43

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #44

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #45

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #46

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #47

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #48

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #49

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #50

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #51

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #52

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #53

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #54

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #55

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #56

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #57

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #58

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #59

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine #60

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lennuk Õppematerjali autor

põhjalik

õendus intubeerimine

Sarnased õppematerjalid

108

pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

veidi distaalsemal ja tagapool. (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Shelswell & Bentley 2007.) Joonis 9. Tagumise säärearteri (a. tibialis posterior) palpatsioon. Pulsi hindamiseks vajalikud vahendid Kell sekundiosutiga või stopper. Vajadusel mittesteriilsed kindad. Stetoskoop - auskulteeritakse südame löögisagedust. Pulssoksümeeter – mõõdetakse pulsisagedust lisaks hemoglobiini hapnikuga küllastatusele. Eriti vajalik on see laste pikemaajalisel jälgimisel. Monitor - kasutatakse raskes üldseisundis laste jälgimiseks. Monitori abil saab jälgida kõiki elutähtsaid näitajaid: pulsi sagedust ja rütmi, vererõhku, südame elektrokardiogrammi, hingamissagedust, kehatemperatuuri. Pulssi saab registreerida ka anduritega, mis fikseerivad võnked graafiliselt mida nimetatakse. (Sarapuu jt 1997, Iivanainen jt 1997.) 13

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................................................................................. 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ............................................. 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244 16.1. Laste hingamishäired......................................................................................................... 259 17. Südamepekslemine / südame rütmihäired ................................................................................ 272 18. Valu rindkeres .......................................................................................................................... 287 19. Šokk......................................................................................

Esmaabi

pdf

HINGAMISELUNDID 2014

5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveoolides toimuvale gaasivahetus

Bioloogia

pdf

Lapse objektiivne läbivaatus. Üldseisund, kehatemperatuuri mõõtmine.

(Kunnamo 1999, Uibo jt 2010) 4 Aktiivsus Kirjeldatakse ja hinnatakse lapse aktiivsust. Vastsündinu ja imik siputab ärkvel olles aktiivselt. Aktiivsus varieerub sõltuvalt söömisest, unest. Vastsündinu magab enamuse ajast, umbes 18–20 tundi. Vastsündinu ja imiku aktiivsust näitab ka jõudlus rinnast imeda (Kunnamo 1999). Lapse huvi ümbritseva vastu (keskkonna, inimeste-teiste laste, mänguasjade, mängu, koolitöö vastu). Lapse liikumisaktiivsust. (Kallas jt 1999, Storvik- Sydänmaa jt 2012) Patoloogia  Loidus.  Väsimine füüsilisel ja vaimsel tegevusel.  Huvi vähenemine ümbritseva suhtes (sõprade, mängimise, lemmiktegevuse, treeningu, õppimise, kooli, lasteaia suhtes). (Kallas jt 1999) Asend Kirjeldatakse lapse asendit. Vastsündinul on fleksoorne asend. Seliliasendist istuli

Meditsiin

docx

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

valiku 2) Kindlustab veenitee 3) Abistab intubeerimisel 4) Jälgib infusioonivedeliku tilkumist 5) Paneb valmis süstlasse Adrenalin 1mg (kui eelmine on kasutatud, paneb valmis kohe uue), manustab ravimeid vastavalt arsti korraldusele 6)Täidab elustamisblanketi, jälgib aega tüsistused elustamisel 1) roidemurrud (pneumo-, hemothoraks, paradoksaalne segment roiete või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale intubatsioon) 3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4) hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes – alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus vastunäidustused elustamisele 1)kindlad bioloogilise surma tunnused 2)kauaaegne krooniline

Õendus

docx

Aspiratsioon

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe erialase koolituse õppekava Kelli Aruväli ASPIRATSIOON ANESTEESIA AJAL, SELLE VÄLTIMINE Iseseisevtöö Juhendaja: Neve Vendt Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon:  Aspiratsioonipneumoonia  Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks:  Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel  Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest)  Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet)  Trauma  Rasedus/sünnitus  Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonieelne nälgimine

Meditsiin

doc

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1-C7) PATSIENDI ÕENDUSABI

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7 4.1 Uurimistöö eesmärk.................................................................................................7 4.2 Uurimistöö ülesanded..............................................................................................7 5. UURIMISTÖÖ METOODIKA

Õendus

doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T

Eesti keel

Rohkem sarnaseid