Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kasvuhooneefekt ja tähtsamad kasvuhoonegaasid (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kasvuhooneefekt ja tähtsamad kasvuhoonegaasid #1 Kasvuhooneefekt ja tähtsamad kasvuhoonegaasid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tann13 Õppematerjali autor
referaat kasvuhooneefekti kohta, vormistatud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes ­18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule.

Geograafia
thumbnail
4
docx

Kasvuhooneefekt

tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30°. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt - maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri

Geograafia
thumbnail
5
doc

Referaat: Kasvuhooneefekt

Järvamaa Kutsehariduskeskus KM22 Kodumajandus Referaat KASVUHOONEEFEKT Epp Nuhkat Särevere 2011 Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on protsess,kus atmosfäär soojeneb kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise tõttu,mis on algupäraselt looduslik nähtus ja on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta

Geograafia
thumbnail
1
docx

Happevihmad, Kasvuhooneefekt ja Osoonikiht

Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Osoonikiht Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes ­ 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Kasvuhooneefekt - referaat

Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes ­18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk

Füüsika
thumbnail
12
doc

Kasvuhooneefekt, referaat

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus

Keskkonnaõigus
thumbnail
37
ppt

Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss

27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhoonegaasid 100% osoon CO2 NOx CH4 CO2 NOx CH4 freoonid H2O Kasvuhoonegaasid ·veeaur ·süsinikdioksiid ·metaan ·lämmastikoksiid ·osoon ·freoonid (CFCs) Need on kõik looduslikud gaasid, kuid tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid

Geograafia
thumbnail
2
doc

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus Kasvuhoonenähtus on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks ­18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki õhutemperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsihappegaasi (CO2) suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti)

Bioloogia




Kommentaarid (1)

musim0ps profiilipilt
musim0ps: väga kasulik materjal.
20:44 17-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun