Putukaseltside tabel (0)

SELTS LIIKIDE ARV EESTIS SILMAD TUNDLAD JALAD TIIVAD ARENG TOITUMINE ENESEKAITSE SUISED ESINDAJAD (2)
Prussakalised 5-6 liiki Liitsilmad asuvad pea külgedel, Hulgalülilised tundlad kinnituvad pea esiküljele Jalad on käigujalad eestiivad moodustavad sarvjad või nahkjad tiheda soonestusega kattetiivad, vaegmoone Prussakad on kõigesööjad Valdavalt on prussakad ööloomad, Suised on mälumissuised Metsprussakas
prussakalistel on 6 jalga tagatiivad kilejad ja puhkeasendis kaetud kattetiibadega.
peitudes päeval kivide, langenud lehtede või surnud puude koore alla.
tarakan
Sihktiivalised 39 liiki Enamasti on sihktiivalistel pikatundlalistel on tundlalülisid üle 30 Jalad on hästi arenenud Tiibu on kaks paari vaegmoone nii rööv- kui taimetoidulised Ohu korral tõmbab osa tirtsuliike lennu ajal haukamissuised laururitsikas
kolm täppsilma lühitundaliste tundlates ei ületa lülide arv 30 tagajalad -hüppejalad
tiivad keha ligi ning kukutab end rohu sisse. suised on ortognaatsed kuldtirts
Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel Tundlad on õige lühikesed, koosnedes kahest Jalad on ühepäevikulistel Tiivad on ühepäevikulistel kolmnurksed, vaegmoone valmikud ei toitu
Suised on Cloëon dipterum'
loomadel väga suured. suuremast aluslülist ja peenest tundlapiust. tüüpilised jooksujalad tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad.
ühepäevikulistel mandunud , E. vulgata 'l
Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm lühikesed harjasjad tundlad Jalad on pikad ja peenikesed Tiivad on kilejad, tiheda soonestusega. vaegmoone loomne toit neil on püünismask Suised on haukamistüüpi Pruun- tondihobu

Puna-loigukiil
Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas Täide lõuad on muundunud pisteharjasteks Jalad on tugevad ning hästi arenenud, Tiivad on nad kaotanud parasiitse eluviisi tõttu.
peremehe vere imemine
pistmis-imemistüüpi riidetäi
reduseerinud või puuduvad
haakejalgade tüüpi.
peatäi
Lutikalised 400 liiki Pea külgedel paiknevad kaks, Tundlad on 3-5 lülilised Jalad on enamasti jooksujalgade tüüpi Rindmikule kinnitub enamasti kaks paari tiibu. vaegmoone taimemahl, selgrootud või neil on väga palju elukohti, kus nad saavad ennast varjata pistmis-imemistüüpi haisulutikas
enamasti suurt ja hästiarenenud liitsilma.
parasiteerimine
vesihark
Mardikalised 3000 liiki ei näe hästi nendega haistavad ja kombivad Jooksu-, hüppe-, kaeve - või ujujalad Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu täismoone On kas rööv-, taim-, sõnniku-, Mürgine eritis haukamissuised maipõrnikas
laiba- või kõdutoiduline
kuuse-kooreürask Ehmestiivalised 160 liiki Liitsilmad on suured ja kerajad niitjad , umbes sama pikad kui keha jooksujalad eestiivad on tagatiibadest pikemad ja kitsamad. täismoone Täiskasvanud ei toitu, Suurem osa ehmestiivalistest on aktiivsed öösel, muundunud ja taandarenenud puruvana
täppsilmad võivad sõltuvalt liigist kas esineda või puududa.
nad saavad vaid vett juua. päeval poevad nad varju
Liblikalised 2 200 liiki 3 täppsilma hösti arenenud, lühikesed ei ole Tiibu on liblikatel kaks paari täismoone imevad imilondiga vedelat toitu tõmbavad tiivad kukku, siis on nad väga väiksed. haukamissuised või Suur-punasuru

alahuulekobijad leinaliblikas Kiletiivalised 700 liiki paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. lühiksed jooksujalad kaks paari kilejaid lennutiibu, täismoone õietolm, õienektar varjub pessa haukamis- või libamistüüpi meemesilane
mõnedel tiivad puuduvad.
nõelab astlaga
vapsik Kahetiivalised 2200- 4500 liiki Liitsilmad on suhteliselt suured. harjasega, vaid kolmest lülist koosnevad tundlad peenikesed, mõnikord väga pikad normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, täismoone sageli teiste loomade verest kaitseb astlaga kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks toakärbes
Täppsilmad (2 - 3) võivad, kuid ei pruugi esineda. või pikemad, vähemalt 7-lülilised mitmesuguse kujuga ületades isegi looma keha pikkuse. tagatiivad on muutunud sumistiteks
või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks laulusääsk
Kirbulised 24 liiki silmad on nõrgalt arenenud Tundlad on lühikesed, Jalgu on kolm paari kirpudel puuduvad tiivad täismoone orgaanilised jäätmed peidavad end peremehe kehal pistmistüüpi, suunatud alla. koerakirp
kõik on hästi arenenud
peremehe veri
kassikirp