2s2-2s6-3s2-4s2-3d10 jne. 2.3 Keemiliste elementide perioodilisussüsteem 1869 a. Mendelejev keemiliste elementide vastase seose kasutades seda ka avastamata elementide prognoosimisel. Perioodilisus süsteemis on elemendid järjestatud aatomi nr järgi. . perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid, rühmad ja lahtrid. Iga element on paigutatud lahtrisse, kuhu on märgitud tema sümbol, järjekorranr. Tuumalaeng ja aatommass. Süsteemis on 7 perioodi, millest esimesed 3 on väiksed perioodid 2 või 8 elemendiga, järgmised 4 on suured perioodid 18 v 32 elemendiga. Viimane 7 on lõpetamata periood. Süsteemis on eraldatud metallid ja mittemetallid ja s, p ja d liigitatakse eraldi plokkidena. Järjekorranr suurenedes suureneb elemendi tuumalaeng ning aatomi raadius väheneb. Aatomi elektronkihtide mahtuvust iseloomustab vastavalt. Elektronid püüavad reaktsioonides omandada 8 elektronilist väliskihti oktetti
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele
Selleks et saada kõrguskav, peame me teadma ühe punkti kõrgust( olgu see siis kõrgema või madalama punkti kõrgus). Peame võtma tgasivaate ja edasivaate kõrgused latilt ja need omavahel lahutama, siis saame kõrguse muudu. Et mõõtmine oleks kindel, tehakse seda kaks korda, kui tein ekord muudetakse niveliiri kõrgust. 7. Plaan ja kaart. Mis on sarnasus, mis erinevus. Eesti baas- ja põhikaart. Kaart(suured moonutatud kujutised, mandrid jne) ja plaan(maapinna väiksete osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutised ) erinevad üksteisest mõõtkava, moonutuste ja sisu elementide poolest. Kaardid - mõõtkavas 1:10 000 (siit tuleb plaani üleminek kaardile) – 1:1 000 000 )
Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise 6 või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. (nt. Korsika, Ahvenamaa jne). 7 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüübid on demokraatlik, autoritaarne ning totalitaarne reziim. ( lisa lk 23) 5. Mis on riigi funktsioonid?
Tee nii, nii... siis saad sellise tulemuse tõestused. Küsimus KUIDAS? Siia sisse jääb ka objektiveeriv mõtlemine Seadusi, reegleid, programme järgiv (kuid piirid). Küsimus MIKS? (1,2,3,4) Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (lõppeesmärk ei ole vahend). 3. Antiikfilosoofia lühiiseloomustus. 7.saj e.m.a. 6.saj. Perioodid: 1) Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos
· Faktorid, mis mõjutavad päriliku tunnuse pidevat muutlikkust: Kaks ja enam alleelipaari lahknevad ja kombineeruvad järglaskonnas üksteisest sõltumatult. Osalevad ka keskkonnamõjutused. 13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. · Valimi keskmine kõigi isendite andmed summeeritakse ja jagatakse isendite arvuga. X= Xi /n · Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist enim indiviide. · Valimi varieeruvus varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. s2 = (Xi X)2 / (n 1) · Standardhälve ruutjuur valimi varieeruvusest. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? · Päritavus kvantitatiivse tunnuse (multifaktoriaalse tunnuse) populatsioonisisese
1. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodusnähtusi ja seletab neid. 2. SI- süsteemi mõõtühikud: 1) pikkus 2) mass 3) aeg 4) elektrivoolu tugevus 5) temperatuur 6)valgustugevus 7)ainehulk 3. Punktmassiks nim. sellist keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. 4. Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. 5. Ühtlaseks liikumiseks nim. liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. 6. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda: 1) kehade kiirus 2) liikumise suund 3) keha kuju 7. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe. 9. Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel või antud ajahetkel. 10. Kiirendus näitab kui palju muutub kiirus aja ühikus. 11. Vabalangemiseks nim. sellist kehade kukkumist, kus õhu takistus puudub või on väga väike. 12. Newtoni 1. seadu
31. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? Projektsiooni aspekt näitab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi. Aspektid: Normaalaspekt (|), põikaspekt(-), kaldaspekt(/). Lähtuvalt sellest kuidas abipind ellipsoidi puutub eristatakse: puuteprojektsiooni, lõikeprojektsiooni, muudetud koonuse konstanti ja liitprojektsiooni. 32. Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse? Projektsiooni klass näitab omadusi, regionaalset sobivust, meridiaanide ja paralleelide kuju. 7 · Klassifitseerimise printsiibid: projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni regionaalse sobivuse järgi, meridiaanide ja paralleelide kuju järgi.
Kõik kommentaarid