1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö tootmi
Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Tööhõivepoliitika on poliitika, mis saab reguleerida riigi tööhõivet, Tegeleb inimestele töökohtade leidmise soodustamisega. Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja t
Efektiivne palgateooria efektiivne palgateooria eeldab seda, et kui firmad maksavad töötajatele keskmisest kõrgemat palka, on firmal võimalik tõsta tööviljakust (töötootlikkust), valida paremaid töötajaid, vähendad tööjõu väljaõppega seotud kulutusi. Kõrge töötasu võib aga vähendada tööhõivet, sest see kujundab omakorda jäigemat palgataset ja hõivestruktuuri. Duaalsete tööturgude teooria peaaegu igas riigis on olemas duaalne majandus, mis tähendab, et suurtes keskustes ja perifeerias on erinev tehnoloogia, erineva suuruse ja mastaabiefektiga ettevõtted. Duaalne majandus on nii ajaloolise arengu kui ka ebaühtlase majandusliku arengu tagajärg. Kui on duaalne majandus, siis eksisteerivad ka duaalsed tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Eluteooria töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg
Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud eesmärgiga tagada riigi stabiilsus ja toimimine, mille kehv olek on tingitud just tööpuudusest. Hõivepoliitika aitab ennetada või leevendada osaliselt tööpuudust, mis on parim abi riigipoolt. Kas hõivepoliitika toimib ja kas Eesti riik annab oma parima panuse tööpuuduse vähendamiseks? Nagu öeldud, üritab hõivepoliitika ennetada tööpuudust. Selleks püüab riik luua uusi töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti materiaalsust suurendada riigis ning leiaks aset ka suurem võimalus tööko
saaks kohemaid tööle asuda. Mõned inimesed ei tahagi tööd teha kuna see liiga suurt pingutust nõudev tegevus on. Samuti võib olla töötu firmaomanik, kes otseselt kuskil ei tööta, kui see ei tähenda et tal sissetulekut ei oleks. Riigi edukuse tagab see, kui palju tal raha on. Riigi raha tuleb loomulikult maksumaksjate taskutest ehk siis nii öelda tööjõuliste isikute taskust. Töökate, haritud ja innovatiivsete inimeste koostöötamisel riigi majandus õitseb. Kui aga selliste inimeste osakaal ühiskonnas on väike, toimub vastupidine. Nende väike osakaal võib olla tingitud töötutest, kes tegid oma erialavalikul vale otsuse ning pole suutnud õigest teeotsast ära pöörata. Riik kaotab tänu neile maksudest saadavat tulu, töö jääb tegemata ja selle asemel tuleb neile hoopis töötu abiraha hakata maksma. Järelikult on riigi enda huvides oma inimesed tööle panna ja neid harida kuna ilma töötegijateta ei saaks riik edukaks. Miks
hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite
üleval sõjaväge nii, et kõik kellele toetus on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid. Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimuses. Kõikidel riikidel tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. Selleks, et ühiskond saaks hinnata, kas majandus toimib edukalt ning riigil läheb hästi, kasutatakse mitmesuguseid näitajaid. Nii räägitakse majanduskasvust, inflatsioonist, tööpuudusest, ekspordi ning impordi muutustest ning vahetuskursi ja finantsturgude stabiilsusest. 3 RESSURSID Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada
1970. a maksis naftabarrel 2,53 dollarit, 1973. a naftahind neljakordistus, 1980. aastate lõpul maksis barrel juba 41 dollarit. See aitas naftatootjatel rikastuda ja Lähis-Ida riikide kõrbetesse tekkisid peaaegu üleöö pealtnäha modernsed linnad, seevastu nendele islamiriikidele iseloomulikku elukorraldust ei reformitud. Koos nafta hinnaga kasvasid hüppeliselt inflatsioon ja tööpuudus. 1972.a ütlesid norralased referendumil "ei". 1960. aastatel oli tekkinud hargmaine majandus: ettevõttes ei tegutse ainult ühes riigis, vaid on rahvusülesed. Firma rajati ühes, kuid tegutses mitmes riigis, näiteks Daimler-Crysler tegutseb rohkem kui 170 riigis. Majandus muutus rahvusvaheliseks. Hargmaise majanduse kasv kiirenes 1973. a majanduskriisi järel, kuid see on ka tekkinud probleemide üks põhjusi. Kasvas offshore-firmade osakaal (tekkis 1960. aastatel): ettevõte registreeriti
Kõik kommentaarid