· Iraak on riik LähisIdas, EesAasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Ta asub Mesopotaamias. Pindala on 435 053 või 437 072 km². Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m) · Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi,
Igal provintsil valitseja, kes määratakse Bagdadist. Husseinil oli täidesaatev võim- president, peaminister ja eesistuja Revolutsiooni Käsu Nõukogus (Revolutionary Command Council). Kohtusüsteem: tsiviil ja usupõhised juhtumid. Appelatsiooni kohtud. Sõjavägi: mehed 18 a, 2 a. teenistuses. 90ndate lõpus ca 350 000 meest. Majandus: 10% maailma naftast. 1979 SKP 9 tuh $; 2001 1000-1200 $. 22 aastaga vähenes 90% (põhjuseks sõjad ja ÜRO majandus sanktsioonid 90ndatel). USA ja Iraak: ühendab nafta ja geopoliitika (NSVLi lähedus). 1967 suhted katkevad, 84 taastuvad. 80-88 USA toetus Iraagile sõjas Iraani vastu. Bush jun: MHR kahtlus- keemiarelvade kasutamine kodumaal ja naabrite peal, RV terrorismi toetamine, USA huvide oht. 2002 Iraagi kurjuse teljeks kuulutamine ja 2003 invasioon Iraaki. Saddam nägi sõda kui linnasõjana, mille esmärk on Bagdadi kaitsta ning jäi Bagdadi. USA nõrk koht oli vähene informatsioon Iraagi kohta. Iraak peale 2003: USA demokraatia eksport
tõenäosus. (Lepisk 2004) OPEC ehk Nafta Eksportivate Riikide Organisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon. Organisatsioon loodi 1960 aastal Iraagis ning selle eesmärk on ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides, stabiliseerida naftaturgu, kindlustada tarbijale tõhus, ökonoomne ja regulaarne varustatus ning sealjuures tootjatele stabiilne sissetulek. Praeguseid liikmesriike on 15, milleks on: Alžeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Iraan, Iraak, Katar, Kongo Vabariik, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia jaVenezuela. (Vikipeedia) 11 2. MITTEKONVENTSIONAALNE NAFTA Süsivesikud vedelal, tahkel ja gaasilisel kujul on mittekonventsionaalse nafta toormeks, mille töötlemisel on võimalik toota naftatooteid. Sellisteks tooraineteks loetakse õliliivade, kildnafta, maagaasi, põlevkiviõli ja kivisöe vedelkütuste konverteerimist. Järgnevalt vaatamegi erinevaid
Mayor. Peatselt pärast Kuveidi vallutamist hakkas Hussein verbaalselt ründama Saudi Araabiat. Ta väitis, et USA toetatud riik on ebalegitiimne ja ei sobi pühade linnade Meka ja Medina kaitsjaks. Bush võttis neid väiteid, kui Iraagi kavatsust rünnata Saudi Araabiat ja käivitas 7. Augustil operatsiooni Desert Shield , mis esialgu oli mõeldud olema kaitsemission, see doktriin aga hüljati ruttu, kui 8. augustil kuulutas Iraak Kuveidi oma 19. provintsiks. Desert Shieldi raames saadeti piirkonda lennukikandjad USS Dwight.D Eisenhower ja USS Indenpendence ja lahingulaevad USS Missouri ning USS Wisconsin. Õhuruumi turvama toodi 48 F-15 ja 36 F-15 A-tüüpi hävituslennukid. Vägesid saadeti järk-järgult juurde kuni nende arv jõudis lõpuks 543000 sõdurini. USA moodustas koalitsiooni 34 riigist, et lõpetada Iraagi agressioon. Sinna kuulusid peale
Sri Lanka 1983 Sri Lanka 80,000 (+/-) kodusüda 1997 Kivu konflikt Kongo 4,000,000 (+/-) Demokraatlik Vabariik 2001 Afganistani sõda Afganistan 35,000 2003 Darfuri sõda Sudaan 500,000 (+/-) 103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda 2000 Teine Intifada Iisrael ja 7,315 (+/-) Palestiina Mehhiko 2006 Mehhiko 8,400
(järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas): · Saudi Araabia 10,37 · Venemaa 9,27 · Ameerika Ühendriigid 8,69 · Iraan 4,09 · Mehhiko 3,83 · Hiina 3,62 · Norra 3,18 · Kanada 3,14 · Venezuela 2,86 · Araabia Ühendemiraadid 2,76 · Kuveit (OPEC) 2,51 · Nigeeria (OPEC) 2,51 · Suurbritannia 2,08 · Iraak 2,03 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta 3. http://www.greengate.ee/index.php?page=9&id1=7161 4. http://ergo.inspiral.ee/index.html?id=30 5. http://www.ut.ee/biodida/www/Orav/opil-lisa.html 6. http://www.greengate.ee/pdf/rv_paberva_2004-11-11_nr0036.pdf ( Roheline Värav, Nr 36 / 11.november, 2004 ) 7. http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/oil.htm 8. http://www.ekspress
Türgi Referaat Juhendaja Varstu 2014 Sisukord ............................................................................................................................... 3 Geograafiline asend................................................................................................ 4 Rahvastik................................................................................................................ 6 Energia................................................................................................................... 8 Kliima..................................................................................................................... 9 Mullastik....................
Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini
Kõik kommentaarid