Täht (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Tähed ja galaktika

Eestis nähtavaid tähti on kuni 800, aastaringset muutumist arvestades kuni 1100 erinevat tähte. Tähe aastaringset liikumist taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi ­ nurga, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust. Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad. Parsek ­ vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe

Füüsika

2

doc

Päike, tähed, galaktikad

Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus ­ kollane täht (2G) · Mass ­ 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus

Füüsika

15

docx

Astronoomia

lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. GRANULATSIOON - ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PÄIKESELAIK - ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. NOOVA - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 10­15 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endise tähesuuruse võrra (104­106 väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav

Astronoomia ja astroloogia

4

docx

Astronoomia

liigub palju kiiremini kui nt. Jupiter ja seega tekivad näivad silmused, sest vahepeal tundub justkui Jupiter liiguks tagasi mitte edasi ja siis tekivadki näivad silmused. 11. Päikesesüsteem sündis umbes 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelise ruumi gaasi- ja tolmupiludest. Järkjärgult moodustus keskele helendav tulekera ­ Päike, mis omandas enamvähem praeguse kuju juba sündides. Päike on tavaline täht Linnutee galaktika 100 miljardi tähe hulgast. Päikesesüsteemi sisemises piirkonnas moodustusid neli Maa-tüüpi planeeti ­ Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 12. Merkuur ­ Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Päikese läheduse tõttu kaob ta valgusesse ja on seetõttu teleskoobiga raskesti vaadeldav. Merkuuri tiirlemis- ja pöörlemisperioodi vahekord on väga omapärane ­ ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat

Astronoomia ja astroloogia

5

docx

Galaktika

TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K ­ punased tähed ­ M klass ülihiiud II. 4000 K ­ punased ­ K klass ülihiiud III. 6000 K ­ kollased ­ päike! ­ G klass hiiud IV. 8000 K ­ helekollane ­ F klass allhiiud V. 10000 K ­ valged ­ A klass kääbused VI. 20000 K ­ sinakasvalged ­ B klass allkääbused VII

Füüsika

5

docx

Galaktika

TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K ­ punased tähed ­ M klass ülihiiud II. 4000 K ­ punased ­ K klass ülihiiud III. 6000 K ­ kollased ­ päike! ­ G klass hiiud IV. 8000 K ­ helekollane ­ F klass allhiiud V. 10000 K ­ valged ­ A klass kääbused VI. 20000 K ­ sinakasvalged ­ B klass allkääbused VII

Astronoomia

29

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

TÄHESUURUS-​taevakeha näivat heledust väljendav arv. VÄRVUSINDEKS-​Määratud tähesuuruste vahe. PEAJADA-​Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest. PÄIKESELAIK-​ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. ASTRONOOMILINE ÜHIK​- p ​ ikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. SUPERNOOVA​-​ on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. RELIKTKIIRGUS- ​on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- ​Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT​- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- ​Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus.

Astronoomia ja astroloogia

9

doc

Linnutee

Linnutee keskmes asub must auk. Lihtsalt seletades, on must auk mingi asi, mille gravitatsioon on nii suur, et see imeb isegi valguse endasse (valgusel on ka mass ning gravitatsioon mõjutab kõiki massiga esemeid) . Seda tekitab suure massi olemasolu mingis piiratud ruumalas. Mustal augul on järelikult väga suur tihedus. Must auk koosneb singulaarsusest ning sündmuste horisondist. Must auk tekib, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus, ehk väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Musta augu keskel on punkt, mis on peaaegu lõpmatu tihedusega ning mida nimetatakse singulaarsuseks. Mustas augus, sündmuste horisondist seespool muutuvad meile teada olevad füüsikaseadused kehtetuks. Aeg ja ruum kaotavad oma tähenduse

Astronoomia

Kommentaarid (0)