Keskaja kultuurist ja olustikust (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust"

H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt.

Ajalugu

6

odt

Käsitööliste elu keskajal

Käsitööline Sissejuhatus Referaat räägib käsitööliste eluolust keskaegsetes linnades. Valisin käsitöölised sest, nene elu tundus mulle kõige põnevam ja mitmekesisem. II aastatuhande algul kujunesid Lääne- ja Kesk-Euroopas välja linnad ­ käsitöö ja kaubanduse peamised keskused. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna, tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamine, mille abil käsitööline hankis

Ajalugu

3

doc

Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused

,,Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused" Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal

Ajalugu

8

docx

keskaegse linna elu-olu

otseühendust nii Madalmaade kui ka Inglismaaga (Kõiv, Raudkivi 1996: 80). XII sajandil elavnes kaubavahetus kogu Euroopas. Suure tähtsuse omandas hansakaubandus. Kaugkaubandusega tegelemine oli üsna keeruline ettevõtmine ning vajas paljude kaupmeeste ühist tegutsemist. Saksa kaupmehed oli tuntud nii Inglismaal, Madalmaades kui ka Norras. Ometi jäi neile Läänemeri kuni 1159. aastani suletuks, mil taasrajati Lübecki linn. Lübeck jäi kuni keskaja lõpuni Läänemere tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. XVI sajandil kujunes sellest kaupmeeste organisatsioonist välja hansalinnade liit ehk Hansa Liit. Hansalased olid valmis oma kaubandushuvide eest isegi sõdu pidama. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid ka Riia, Tallinn ja Tartu (Kõiv, Raudkivi 1996: 80-81). Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli keskaja ühiskonna arengu üks olulisi saavutusi. Linna käsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse

Ajalugu

7

docx

LINNAD KESKAJAL

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas.

Ajalugu

8

docx

Referaat ''Linnad keskajal''

· Eesti linnad keskajal Eestis tekkisid esimesed linna varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine.  Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000- 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000- 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana- Pärnu ja Uus- Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. (3) Tartu raekoda · Kokkuvõte Võrreldes keskaegseid linnu tänapäeva omadega on neil tohutult suur vahe. Areng

Ajalugu

6

doc

Eesti keskaegsed linnad

Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20­30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti v

Ajalugu

2

doc

Agraar ühiskond, keskaja linnaelu ja kirik

(feodaalide / kiriku) maadel: senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid). senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu). Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu. osteti end senjööri võimu alt vabaks. 3. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpu poole ka manufaktuuris. Linnades hakkasid kujunema uued tootmissuhted, mis viisid kapitalistliku tootmisviisi väljaarenemisele ning uue klassikapitalistide ning proletariaadi tekkimisele. Kaubanduskeskustena olid linnad tihedates omavahelistes suhetes. See aitas kaasa teadmiste levikule ja kultuuriväärtuste, eriti aga tehnikauudiste vahetamisele. Keskaegsed linnad säilitasid tihedalt säilmed maaga ja põllumajandusliku tootmisega

Ajalugu

Kommentaarid (1)