Kordamine vedelike ja niiskuse kohta (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Termodünaamika alused ( kokkuvõte)

suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb selelst, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suunades erinev, sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nim. anisotroopiaks. Faasisiirded Faas on ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olek. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine

Füüsika

13

doc

Soojusfüüsika

aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut või omadusi, näiteks vedeliku ruumala või molekuli mass. Parameeter erineb muutujast sellepoolest, et muutuja võib omada suvalisi väärtusi, aga parameetril on kindel arvuline väärtus, mis on määratud oleku või protsessiga. Parameetreid jaotatakse makro- ja mikroparameetriteks.

Füüsika

15

doc

Soojusõpetus

võtab gaasi 1mool ruumala 22,4 liitrit ehk 0,0224 m (mool, tähis mol, on põhiühikute hulka kuuluv ainehulgaühik). Seega suurust pV/ T on sellisel juhul 101325 × 0.0224 / 273,15 = 8,31 J/mol. K. Seda nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse " R "-ga. R = 8,31 J/mol.K Seega võrrandi ( p1V1)/T1 = ( p2V2)/T2 ühte poolt võib tähistada R - ga. R=pV/T ehk pV = RT. See kehtib gaasi ühe mooli kohta. Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass m ( kg ) jagatakse antud gaasi moolmassiga µ ( kg/mol. ). Võrrandi lõplik kuju: pV = mRT/M m/M moolide arv gaasis. Moolmassi M leidmiseks peab teadma gaasi keemilist valemit. Lihtgaasi molekulis on kaks aatomit O2 , N2 jne. (välja arvatud väärisgaasid.) Näiteks leiame hapniku molekuli moolmassi. Hapniku aatommass on 16 s..t. M = 2×16 = 32 g/ mol. SI-

Füüsika

21

docx

Ehituskeemia I

et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pakub tootjatele vahendeid võimaluste väljaselgitamiseks keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks Mõne materjalikeemia kasutuskohad hoones : -kastus: polüuretaan, elastomeerid, fyalaadid, vinüül -isolatsioon: pehmed ja jäigad vahud -piirded, katted: vinüülplast

Ehituskeemia

8

pdf

12. klassi füüsikaarvestuse konspekt

asi ​muutub, nt rõhk, temperatuur ❏ Tahke -> vedel - sulamistemperatuurist kuni keemistemperatuurini (vee puhul 0-100 kraadini, vee järgi pandi paika temperatuuriskaala). ​Rõhu alanedes ka temperatuur alaneb ❏ Gaasi tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist väga palju. Gaasi tihedus=rõhk; gaasi tihedus= pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga (idekas) ❏ Iga aine kohta saab teha ​faasidiagrammi - näitab, kus toimub faasi üleminek ❏ Faasidiagramm aitab visualiseerida aine käitumist erineva temperatuuri ja rõhuga keskkonnas. ❏ Ideaalne gaas - osakeste mõõtmed ei mängi mingit rolli (punktmass) , on üksteisest väga kaugel, ei teki polariseeritud osakest. Näiteks: ​heelium​. Ideaalse gaasi oleku võrrand, ​seob rõhu, molekulide arvu, temperatuuri, ruumala.

12. klass

52

ppt

Dermodünaamika

kõrgemal väärtusel ei ole võimalik auru kokku surudes enam vedelikuks muuta. · Seda temperatuuri nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks · Kui TTkr. on tegemist gaasiga · Kui aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus, on aur küllastunud · Erinevatele temperatuuridele vastab erinev küllastunud auru rõhk.  Keemine Keemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses(ka vedeliku seest. Erinevate vedelike keemistemperatuur on erinev Keemisel vedeliku temperatuur ei muutu Keemistemperatuur sõltub rõhust. Et vesi keeks toatemperatuuril, peaks rõhk olema 13 mmHg  Õhuniiskus Suurust , mis väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus, nimetatakse õhu absoluutseks niiskuseks. Veeauru osarõhu ja antud temperatuuril küllastunud veeauru rõhu suhet väljendatuna protsentides nimetatakse õhu suhteliseks e. relatiivseks niiskuseks

Füüsika

6

docx

Füüsika KT küsimused ja vastused

vedelikud ja gaasid seda ei tee. Seepärast kannavad tahked ja vedelad faasid ühist nimetust, kondensaine. 7.Mille poolest erinevad gaasid ja vedelikud? Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kindla kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik gaasiga, et ta võtab selle anuma kuju, milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Jahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse. Voolis? Gaaside ja vedelike ühiseks omaduseks on voolamine ja ainekoguse kindla kuju puudumine, nende ühine nimetus on voolis. 8.Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus? a =15g/m³ 9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³ temperatuuril 25ºC 10.Suhteline niiskus? Seda suhet väljendatakse peaaegu alati protsentides ja nimetatakse suhteliseks (relatiivseks) õhuniiskuseks Kuidas leiame? Kui on teada, et õhus on tõesti kuupmeetri kohta 15 g

Füüsika ii

26

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. v2 a= ak = 2 r r Keha liikumine mitme jõu mõjul Lähtudes Newtoni II seadusest: F=ma. F on resultantjõud. Ühe keha puhul: 1. valitakse sobivad koordinaatteljed 2. kujutatakse joonisel kõik jõu vektorid ja kiiruse, kiirenduse vektorid 3. tuleb leida kõigi vektorite projektsioonid telgedel 4. tuleb kirjutada Newtoni II seadus iga telje kohta 5. tuleb lahendada saadud võrrandisüsteem. Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on 0, siis kiirendus on 0 ja kiirus on konstantne või keha seisab. Öeldakse et keha on tasakaaluolekus. Keha on tasakaalus siis, kui temale mõjuvate jõudude projektsioonide summa mistahes teljel võrdub 0-ga.

Füüsika

Kommentaarid (0)