Ristiusk, Bütsants, Vanavene, Islam (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

rtf

Kunstiajalugu - 11. kl - Etruski kunstist Islami kunstini

Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kunstnikud ? 15. Rooma originaalskulptuurid (mida kreeklased ei teinud)? 16. Mida teame roomlaste maalioskusest? Millistest linnadest leitud? 17. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? 18. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid, miks tekkis kristlik sümboolika. 19. Mida tead katakombikunsti kohta? Miks nad seal "kunsti tegid"? 20. Mida tead varakristlikust skulptuurist? (reljeefid, vabaskulptuur, teemad, tase) 21. Missugune rooma ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna? Miks? 22. Mis suunas asub alati kiriku pühim osa: altar? Mis on trantsept, apsiid, löövid, valgmik? 23

Kunstiajalugu

52

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

 Kiriku välisilmes domineerib keskimine kuppel, kahel pool poolkuplid ja hiljem ehitatud minaretid  Kesklöövi külgseinte ülaosas on kaks rida aknaid. Aknad on ka ringina kupli alumises servas Tsentraalehitis  Peamiseks kiriku tüübiks jöi aga tsentraalehitis, kus põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Nt: ring ruut, võrdkülgne ruut (8-tahuline San Vitale kirik Ravennas), võrdhaarne rist ehk kreeka rist  Kirik kaeti 1 või 5 kupliga- 1 keskel ja 4 harude kohal  9.saj ehitatud 5-kuppelkirikutel tõsteti keskne kuppel tambuuri (akendega silindrjas ruumi) abil katusest kõrgemale ja kõrvalkuplid paigutati hiljem madalamatesse nurkadesse  Välisseinad liigendati kitsaste eenduvate püstiribadega-liseenidega. Veel ühendati kaartega, mille vahele jäid lamedad süvendid ehk petikud.

Kunsti ajalugu

11

rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4

Kunstiajalugu

22

doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on 79.a pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida alates 18.saj on välja kaevatud. Maalide temaatika on mitmekesine. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. § 19. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. 3.saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Roomas hakkas levima palju kallim materjal ­ töödeldud loomanahast pärgament. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Nii tärkas kristlik raamatumaal e miniatuurmaal. 1.2

Kunstiajalugu

12

doc

10. klassi konspekt

* Vassili Blazennõi kirik Moskvas ­ ehitatud kokku mitmest väiksemast kirikust. Tuntuim itaalia meister Moskvas ­ ARISTOTELE FIORAVANTI Skluptuuris ümarplastikaga ei tegeletud. Selle asemel oli maalikunst väga kõrgel tasemel. 18.Vana-Vene maalikunst Freskod (märjale krohvile)ja mosaiigimaalid. ( Sofia katedraalis Kreeka freskokunstnike maalid ). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstis on IKOONIMAAL. '' Vladimiri jumalaema'' . Bütsantsist pärineb ka ikoonide põhimõte ja maalitehnika. Sidemete nõrgenemise ajal Bütsantsiga iseseisvus ikoonimaal, millega ilmusid ikoonidele kohalikud legendid ja pühakulood ning paganlusega seotud ­ mustad jõud. Kuulsaim Bütsantsist tulnud maalija THEOPHANES KREEKLANE. Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV. 17. sajandil hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi

Kunstiajalugu

27

doc

Kunstikultuuri ajalugu

säilinud? Tahvelmaalis olid väga populaarsed maalitud portreed. Need on säilinud ainult Rooma riigi koosseisu kuulunud Egiptuses. Seal püsis komme neid surnutele hauda kaasa panna. Need olid teostatud kaustikatehnikas, selle puhul segatakse värvmuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab oma puhtuse ja sära. Portreed on lihtsad, aga realistlikud ja veenvad, eriti ilmekas on nende silmavaade. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid 1.Millal tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis 1. sajandil pKr. 2.Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Varem oli roomlastel olnud palju jumalaid, kellese usuti, nüüd aga ainult üks, Roomlaste senise usundiga võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäeva elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist

Kunstiajalugu

27

doc

Kunsti arvestus

· Seal on samuti kasutusel empoorid · Kuulus mosaiikide poolest Sisearhitektuur: · Tamulid ­ sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid  · Apsiidid ­ polnud väljast ümmargused, vaid tahulised · Liseenid ­ seinu liigendavad kitsad eenduvad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ­ petikud Apostlite kirik Konstantinoopolis: · Põhiplaanilt võrdhaarne kreeka rist · Neid katsid 5 kuplit, 1 suur keskel ja 4 ristharude kohal Viiskuppelkirik: · Põhiplaanilt ruudu kujuline · Ülesehituselt aga kreeka risti kujuline · Risti harude vahel madalamad hooned · Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum ­ tambuur Usulise sisuga pilt ­ ikoon Olid ikonoduulid ­ pooldajad Ikonoklastid ­ eitajad 8 sajandil muutusid ikonoklastide seisukohad poliitiliseks, et nõrgestada kirikute võimu 9 sajandil tulid aga võimule ikonoduulid

Kunstiajalugu

25

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR ­ visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha ­ usuga seotud) ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR ­ kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST ­ unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika ­ maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika ­ maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst

Kunstiajalugu

Kommentaarid (1)