VÄRVUSÕPETUS Tartu Kunstikool Kristin Vaher SOE/KÜLM • Valgus soe • Vari külm • Vari soe • Valgus soe • Tule toonid • Jään toonid • Tulevad lähemale • Lähevad eemale • Tume-soojem • Hele-külmem • Tõstavad vererõhku • Langetavad vererõhku Soojades toonides tuba mõjub väiksemaja, külmades suuremana. Kella 1-2 ajal on päikese valgus kõige külmem, hommikuti ja õhtuti soojad. Sile pind mõjub külmana, krobeline soojana. VÄRVIKARAKTERISTIKUD • Värvi iseloom Värvitunnused: • Välimus 1. Toon • Käitumine 2. Hele-tumedus • Tunnus 3. Küllastus VÄRVIKONTRASTID 1. Vastandvärvikontrast (toon) 2. Hele-tume kontrast 3. Küllastus ehk puhtusekont
sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest.
Värviõpetus/värvusõpetus VÄRVIÕPETUS ON VÄRVINÄGEMISE JA VÄRVISÜSTEMAATIKA SEADUSPÄRASUSI HÕLMAV TEADUSHARU. · Teadusharuks sai värviõpetus 1923 aastal ja seda Ameerikas, seoses sellegakui avastati värviteraapia · inimese silm võib eristada 180 värvitooni, harilikult aga ainult 30-40 värvi · maailmas on hinnanguliselt 16,5 miljonit erinevat värvitooni · esimese seitsmest värvist koosneva värviringi koostas 1673 aastal Isaac newton · valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk vahepealsed ehk segu hek sekundaarvärvid põhivärvide ja kõrvalvärvide omavahelisel segamisel saame uusi värvitoone, tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1. joonestada kasks ristkülikut
SISEJUHATUS Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade.
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS VÄRVUSÕPETUS Referaat Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................1 1. Värvus..............................................................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine......................................................
Soojad ja külmad toonidSinine assotseerub külma ja jääga, oranz sooja lõkke ja päikesega.Kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist.Sinine ja tema läheduses asuvad toonidOranz ja tema läheduses asuvad toonid VÄRVUSE PSÜHHOLOOGIA Punane värv ergutav Roosa värv rahustav Helesinine värv külm Lilla värv kuninglik Kollane värv ergutav Roheline värv tasakaalustav Oranz värv söögiisu tekitav Vikerkaarevärvid
Värvide erinevat raskust kasutatakse elementide esiletõstmiseks ja tasakaalustamiseks. Näiteks kahest samasuurest kujundist tõuseb tumedam esile. Väike tume element suudab tasakaalustada suure heleda elemendi. Värvitunnetus sõltub situatsioonist Sõltuvalt situatsioonist võivad inimesed värvusi erinevalt tunnetada.Värvus sõltub teiste elementide värvustest. Näiteks esiplaanil olev võib näida tumedama või heledamana sõltuvalt taustast. Värvus sõltub valgustusest. Sama objekti värvus paistab erinevana päeval ja õhtul.Erinevad inimesed tunnetavad värve erinevalt. Uuringud näitavad, et 15% mehi on värvipimedad. Seetõttu tuleb vältida punase ja rohelise kombinatsioone, eriti väikestel aladel.
V ärviaisting võib tekkida, kui silmamunadel rõhuda. Ja vahel vihastame nii, et silme ees läheb mustaks. Tiina Puhkani loomingust kasvavad puud läbi. Ikka ja jälle lubavad tema tööd siseneda värvilistesse aedadesse, salapärastesse alleedesse kus värv loovutab end vastupanuta loo teenistusse ja tulised puud jahutavad oma peegeldust kirkas, külmas tiigivees. Värvi mõiste Värv paneb vaatama ja näitab kätte, kuid ka vastupidi peidab ja maskeerib. Värv ahvatleb ninapidi juurde, aga võib ka eemale peletada. Värv meelitab maitsma või hoiatab selle eest. Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine.
Kõik kommentaarid