11. klassi kirjanduse eksam (4)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

4 HEA

Talv - Lumi, külmad käed ja kaminasoojus - kõik luuletused, mis jõulu kategooria alla ei sobi

Esitatud küsimused

Miks algav päev on argipäev su nimeks?
Kui teistel Kas inimesed saab kahte tüüpi jagada?
Miks läheb tapma?
Kellegi teise elu oleks parem?
Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse?
Kes ei allu raamidele?
Kes teeb ajalugu üksikisik või rahvas?
Mis on elus kõige tähtsam?
Mille eest võitleb Kuidas sõda mõjutab inimesi?
Kumbagi ei saa Kas sõda on vajalik?
Kui naistele Kas mees võib petta aga naine mitte?
Kes oleme Miks oleme?
Miks on eepika tähtis?
Kuigi tagajärjed hukatuslikud võitlus lõppeb kaotusega?
Kummaga on lihtsam?
Miks selline pealkiri?
Kuidas mõjutabajalugu meie kaasaega?
Mis ühendab novelle?
Millestki olulisest ilma?

Lõik failist

Ilukirjanduse olemus ja tähtsus

Vabalt valitud teose analüüs.

Rühmitused
Noor- Eesti 1904 -1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala , Bernhard Linde, Johannes Triik
Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: “Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks /.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.”
Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee “Ruth” J. Randvere , prantsuse sümbolistid, C. Baudelaire “ Raibe ” tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910 -11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
Tähtsus: eesti keele arendamine (Aavik), kultuuri uuele tasandile viimine , noored autorid (K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine
Lagunes , sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks.
Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson , Henrik Visnapuu, Johannes Semper , August Gailit , Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus . Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine .
Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika , vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: “ Carpe diem !” impressionism , sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu)
Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson “ Henge palango”, Visnapuu “ Amores ”, Semper “Pierrot”, Under “ Sonetid ”, Gailit novellikogu “ Saatana karussell ”
Tähtsus: armastusele anti uus suund (sensuaalsus, erootika ), vormi rõhutamine, aitas kujuneda luuletajatel
Vastuvõtt oli erinev- vanameelsed olid häiritud liigsest sensuaalsusest, heitsid ette sotsiaalset hoolimatust. Lagunes, sest luules küllastumine ja kordamine, luuletajad olid juba iseseisvunud, sisepinged.
Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas , Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa
Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism ( vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti ette isamaalisuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. [“Katastroof” Barbarus, “ Verivalla ” Under, “appihüüd”, “Surm”, “Surnute rongkäik”, “ Kisa ööst” jne
“Küllalt laulest nüüd
idüllitsevast elust, rahust, vaikusest ja
armastuse läägest kohvrist täiskuu koorega ” (“ Julmal ajal” Semper 1919)
---
“On laulda kenam
ajast tumedast,”
(“Ei laula ma enam ajast ilusast...” Kärner 1918)]
Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr)
Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte
Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver , Heiti Talvik , Bernard Kangro, Uku Masing , Paul Viiding , Kersti Merilaas , Mart Raud
Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus , mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks

Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi:

Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg ” 1870
Eduard Vilde “ Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol” 1894
August Kitzberg “Püve-Peetri riukad” ja “Püve talu” tegelane S pärit Peeter
Hans Leberecht “Valgus Koordis” 1953 sai Stalini preemia
Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi . Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel.
Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad.
Karja pastor Willmann “ Juttud ja teggud” 1782 didaktiline, moraalitsevad lood
Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. “Saaremaa juturaamat ” 1802- 1812
Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega.
Peeter Südda “Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll” 1883
Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde “Külmale maale” 1895 -96
Jakob Mändmets “Koduküla vainult” 1910, “Isa talus ” 1913 ← kogumikud
Johannes Aavik (Noor-Eesti)
Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts)
August Mälk [eraldi vaatlus ]
Sõjajärgne periood:
Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 “Ma ei anna relva käest”. Ka proosa “Kodunurga laastud ” 3 osa
Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel “Pidalitõbi” ja “Vatku tõbilas”, tetraloogia “ Tuuline rand ” 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu . Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid
Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu “Karm noorus”, poeem “Stalinile ja “Järvesuu poiste brigaad ”. Olukirjelduste kogumik “Kirjad sõgedate külast”, “ Muhu monoloogid”, reisikiri “Jäine raamat” (sai Lenini preemia), luuletus “Mälestus isast”, näidend “ Metskapten e Kihnu Jõnn”
Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. “Eesti mullad” 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid “ Talgud Lööne soos”, “Alla Mari”, luuletus “Saaremaa valss ”
Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan “Sõja jalus” sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused “Meretagune asi”, Abruka lood, “Räim pisike kena kala”
Albert Uustulnd “Tuulte tallermaa”, “Acheroni jõgi” hea pillimees, nooti ei osanud
Endla Tegova oli õpetaja, romaan “ Humala aias”
Enno Käo illustraator, lasteraamatud
Jaanus Tamm luulekogu “Öö”
Tarmo Teder novellist
Kadri Tüür
Jaan Oks Ratlast 1884-1918 novellid , varase Gailiti moodi, reaalsus. Peateemaks küla oma elu ja inimestega. Ilmekamaid proosateoseid on “Tume inimeselaps ” (1912), mis ilmus ka Noor-Eesti IV albumis, koosneb 10 üsna lühikesest fragmendist, milles võtab kuju traagiline lugu erksa vaimuga 10aastasest poisist, kes vabadust ihates põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt koos teema ja tegelastega uusromantismile iseloomulik teos, sarnane Tuglase novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol. Eriline kirjutuslaad- palju mõttelünki ja stiilivaheldust, palju lüürilist ja arutlevat esitluslaadi. Vaino Vahing kirjutas näidendi “Mees, kes läks...”
August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana . Õppis Koovi külakoolis, Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. 16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus . 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare ).
Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu
1936 “Rannajutud” kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda , Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi. Otsustab, et kui need on juba meres, siis võib uuesti otsima tulla. Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Põhiline on saavutada elamise rahu.
Rannatriloogia: ülesehituselt lihtsad, sündmustik suures osas etteaimatav, keel rahvapärane, sageli kasutatud murret, positiivne, igal inimesel on koht päikese all, oma hea sadam.
1935 “Õitsev meri” rannaküla traditsiooniline maailm ja põhilised tegelastüübid kõige ilmekamad
1937 “Taeva palge all” Tuisu kustas ei tea, mida elus teha, kuid kui vend Tui sureb, abiellub ta venna naise Tooniga
1842 “ Hea sadam” mina-vormis, Juuljus ja koht elus, saab alevale, kuid viimasel hetkel jääb kodukülla. Kipri Taavi

August Kitzberg (1855-1927) Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kellelt sai haridust, hiljem iseõppija. Alates 1871töötas mitmel pool vallakirjutajana, kuid 1894 pidi venestusreformide tõttu loobuma . 1898 -1901 elas Riias, mitmes vabrikus kontorist. 1901-1904 “Postimehe” ärijuht. Vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas Noor-Eestit. 1920 hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga.
Looming Varasemal perioodil ajalooaineline proosa ja külajutud, hiljem draamalooming . Alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes.

külaelu tõetruu kujutamine
ilmekad karakterid
ilmekas keel
suur lavapotentsiaal

Betti Alver (23.nov 1906-1989) Kodanikunimi Elisabet Lepik. Sündinud Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapsena tahtis saada näitlejaks. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), " Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning " Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Oli abielus Heiti Talvikuga. Oli liige Arbujates
Tänulikkus:
Miks, algav päev, on argipäev su nimeks?
Ma kuulutan su sekundid kõik imeks
täis iluehmatust ka täna hommikul .
Looming Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Tõlkis ka Kristjan Jaak Petersoni luulet.
I “Tule ja tolmu” periood: Väärtustab hetke, aega, oskus märgata argiseid hetki. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuule armuke ", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv “Tuuleiil”.
1930ndad pikem jutustus “Kõmpa”.
1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism , inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus , iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puškinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, “kellele veel miski pole püha”- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel . Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest taotletust võib saavutada vaid osakese- Tige valgus. Samas suhtub irooniaga kesise kunstiga rahuldujaid- Pahed. Räägib ka armastusest, aga seoses kunstiga- Raugad.
II 1940ndad nn. Vaikiv periood: Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja " Jevgeni Onegini " eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.
III periood: Tuleb kahe jalaga maa peale, kujutab meeltega tajutavat maailma, tänulikkus, tundlikult argistest asjadest, väga vähe kuid mõjusalt lastest, elujaatus. Kinnismotiivid nt must vari.
1966 kogumik “Tähetund”,
1971 kogumik “Eluhelbed” Kaks saarlast, Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Kooliminek, Kodune kirjandustund, Helde andja (gradatsioon e tõusev pinge, kordus- teistele), Hirmsa kisaga, Tuju (vastutus loomingu eest), Kuradile, Looming, Räägi tasa minuga, Võrdlus.
1986 “Korallid Emajões” . Ettevaatust, klaas, Sa hapramast hapram, Kodused arved , Kaduv käsi, Ei vaibu, Eluhelbed:
Küll ma otsisin eluarvu,
küll ma jagasin jagamatut -
kuni taipasin tasahilju,
et sa leiad saatuse summa,
kui korrutad välgujoaga
oma elu surmkümmend suudlust ,
hullsada ilusat hetke
ja tummtuhat valutuiget.

Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas . Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga . Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna.
Isa Jüri oli tagasihoidlik , suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga . Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv . Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud.
Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes “Iseenesest” ja “Katked minu elust”. Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt.
Vilde õppis lugema 6aastaselt. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool, edasi pääses Tallinna kreiskooli. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. Sajandivahetuseni töötas mitme ajalehe toimetuses mitmes linnas (Virulane, Tartu Postimees , Revalsche Zeitung , Zeitung für Stadt und Land [Riias], Virmaline , Eesti Postimees, Teataja [tema poolt loodud uus sotsiaalselt radikaalne ajaleht], Uudised, Reinuvader , Kaak [ Helsingis ] ), kuid igal pool mitte kaua.Tema kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad. 1905. aasta revolutsiooni sündmustest aktiivse osavõtu pärast oli sunnitud viibima pikemat aega paguluses , peamiselt Saksamaal, Austrias ja Taanis . Vilde naases kodumaale pärast 1917. aasta revulutsiooni.Elu lõpul tegeles Vilde poliitikuna (oli suursaadik Berliinis), kuid siis tõmbus tagasi ja pühendas oma elu kirjandusele.proosa-, näite- ja ajakirjanik. Peale 1927. aastat töötas riigi pressiesindajana Kopenhaagenis (1919) ja saadikuna Saksamaal (1919-1920). 1920. aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Oli kaks korda abielus (Antonie Gronau ja Linda Jürmann). Peale esimest purunenud abielu oli armunud noorde Marie Underisse, kuid vastuarmastuseta (Umder hindas teda kui vaid suurepärast kirjanikku). Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril.
Looming Eduard Vilde pani eesti rahva lugema. Ta alustas põnevusjuttudega, mida avaldas ajalehtedes järjejuttudena- põnevus, nali, kergus. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted.
1986 “Külmale maale” TÄHISTAB KRIITILISE REALISMI JÕUDMIST EESTI KIRJANDUSSE. Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan. Eesti külaolustik ja analüüsib kuritegevuse põhjusi.
1898 “Raudsed käed” Narva tektiilivabriku tööliste elu
Ajatemaatika. Vilde loomingu keskseks saavutuseks on romaanitriloogia Põhja-Eesti talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel. Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus:
1902 “ Mahtra sõda” käsitleb 1858.aasta talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru vallas.
1903 “Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid”
1905 “ Prohvet Maltsvet”
Silmapaistev on Vilde roll eesti draama arengus. Teatrihuvi oli tal pidevalt.
1912 “ Tabamata ime” olustikuline draama linnakeskkonnas
1913 “Pisuhänd” teemaks kultuuriäri. Peategelane Piibeleht (karakterkoomika). Teine tegelane Sander tahtis Matildat ja kasutas selleks luuletust. Vana Vestman oli äriajaja ja põlgas oma väimeest. Laura oli Vilde päikesenaine.
1917 “Side” draama
1916 “Mäeküla piimamees ” teos valmis paguluses. See on kõige viimistletum romaan, mida peetakse Vilde parimaks. Väga lihvitud sõnavara. Romaani tegevuse algus on u 1890 algus. Selleks ajaks olid mõisnikud minetanud oma tähtsuse. Mõisnikkonna esindaja on von Kremer - vana, laisk , lohakas, üksik. Mari- isepäine, noor, lapselik, Prilupi endise naise õde, seob kohusetunne . Prillup - mõtlematu, ahne, kahetsus . Peamine teema on naise roll ühiskonnas (prostitutsioon). Tegevuse käivitab tehing- Prillup saab Mäeküla piimad endale, Mari hakkab mõisas käima, kuigi alguses oli täiesti vastu. Lõpuks on Mari nõus, sest ta saab vihaseks, kui Prillup kogu aeg sellest räägib. Külas Mari maine langeb, kuid see suhtumine on variserlik- pärast Prillupi surma tahavad paljud kosja tulla. Kuid Mari näeb neid läbi ja läheb linna elama. Mari on Kitzbergi Tiina hingesugulane, ka Eeva Marland- nad jäävad iseendaks.
Vilde on üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Eduard Vilde on esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik.

Fjodor Dostojevski ( 1821 -1881) Sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonnas, kus oli 9 last, isa pärines põlisaadlist, kuid oli vaesunud . Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. Isa oli karm, ihne ja kohusetundlik , ema hell , suure lugemusega ja rõõmsameelne. Väiksena puutus palju kokku kirjandusega. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutud salapärased, sünged lood suguvõsastpõhjalik piibli tundmine . Üsna noorelt suri ema tiisikusse, varsti ka isa (talupojad tapsid ), mis muutsid Dostojevski rohkem endassesulgunuks. Šokk, kuna isa surm saladuslik Saab närvišoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi. Pärast sunnitööd Dostojevski maailmavaates suur pööre – kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus , valmisolek ohverdada. Jäi kogu eluks üksildaseks, eraklikuks ja endassetômbunuks. Hariduselt insener. Abiellus 2 korda, esimene naine suri tuberkuloosi, teisega 2 last (Anna, stenografist), poeg ja tütar. Elu hilisem periood oli rahulikum. Fjodor Dostojevski suri 9. veebruaril 1881. aastal Peterburis.
“Inimene on saladus.” Teostes on sekundi murdosa hetki: oli salaühingus (Petraševski ring)- surmaotsus, kuid viimasel hetkel anti armu ; mängusõltlane; epilepsia . Seisukoht, et inimene on loomult hea.
Looming Ta kirjutas juba kooliõpilasena näidendeid, mis jäid aga enamikus lõpetamata. Asutas ta koos venna Mihhailiga ajakirja "Vremja", hiljem "Epohha". Oli oma kirjutamisviis- kirjutas kiiresti, mõtles enne kaua ja täpselt ning kirjutama hakkas siis kui keskne tegelane oli välja kujunenud. Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale.
1844 esimene töö- Blzaci “Eugenie Grandel” tõlge
1846 “Vaesed inimesed” jutustus, romaan kirjades; annab pildi Peterburi väikeametniku masendavast elust. Võeti kohe kiitvalt vastu. Siiski D ei meeldi, et surutakse justkui vormi. Nimesümboolika- Makar (vene vanasônades hädavares) Devuškin (näitab naiselikkust) - 40-aastane ametnik ; Varenka Dobrosjolova (head sisendama). D ei huvita materjaalne viletsus vaid vaimuvaesus.
1846 ” Teisik ” jutustus; peategelane on ametnik, kes on kaotamas oma kohta tabelimaailmas; hingeline vastuolu tekitab inimeses sisemist mässu. kohutav soov end alal hoida viib hullumiseni.
1848 ”Valged ööd” romaan; vastandab rumala môistuse ja targa südame. Elada tuleb südame järgi, sest môistus on ainult väike osa inimesest. Tütarlaps Nastenka: ”Ärge ôpetage mind, tundke mulle kaasa, ärge rääkige targalt, vaid rääkige südamega.”
1866 ”Kuritöö ja karistus” tõlkis Tammsaare. Vaene üliõpilane Roskolnikov hakkab plaanima , et maailmas midagi muuta, süüdistab pandimaja omanikku ning plaanib tema tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal-poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: „Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida.“ Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks . Stiil on väga hea – eesmärgiks šokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised. Lõi teooria, et selgusele jõuda maailmakorralduses , miks osad saavad kõrgemale, muutuvad tapmise tõttu iidoliks.
Kas osadel inimestel on rohkem lubatud, kui teistel? Kas inimesed saab kahte tüüpi jagada? Raskolnikov arvas , et on olemas kahte tüüpi inimesi: ühed tavalised ja teised haruldased Napoleoni tüüpi, kes võivad tappa. Tegelikult sai ta aru, et see pole võimalik, kui ta kohtas Sonjat, sest Sonja oli tema jaoks haruldane ning ta ei kuulunud kumbagi gruppi. Pidi oma väites pettuma, kõik inimesed on võrdsed. Raskolnikov pettus iseendas ning lõpuka ka oma teoorias – nõrk, polnud teooria vääriline. Ei saavutanud mida soovis. Uskus algul oma elu ühte põhimõtet, kuid sunnitööl hindab ümber.
Miks läheb tapma ? 1)tahtis julgeda – tõestus teooriale ; proovile panek , kas ta on eriline; 2)tahtis head teha vaestele ja perele – kuid tapab Lizaveta , trambib üle II inimgrupist, keda aidata tahtis. Headusega jõuab kuritööni; 3) Dunja abielu Lužiniga – tüdruku müümine, L tundus juba kirja lugemisel vastumeelsena; 4)liigkasuvõtja ei olnud nõus tema asju panti võtma; 5)tahtis rikkaks saada – tahtis korraga kogu kapitali, mitte kopikaid korjata.
Kas tapmine võib olla õigustatud? R. arvas, et teeb vaestele inimestele heateo, kui tapab liigkasuvõtja, kuid sellega koos pidi tapma ka tema õe ja tänu sellele saab aru, kuidas ta tegelikult trambib üle sama klassi inimestest, keda ta aidata tahab.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

399 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nope Õppematerjali autor

1. ilukirjanduse olemus
2. vabalt valitud teose analüüs
3. rühmitused
4. saaremaalt pärit kirjanikud
5. august kitzberg
6. betti alver
7. eduard vilde
8. fjodor dostojevski
9. juhan liiv
10. lev tolstoi
11. henrik visnapuu
12. heiti talvik
13. anton tšehhov
14. marie under
15. eepika olemus. romaan ja selle liigid
16. ernest hemingway
17. erich maria remarque
18. tammsaare varasem looming
19. tammsaare II periood
20. kirjanduslikud voolud ja suunad
21. august gailit
22. dramaatika olemus
23. lüürika olemus
24. luule aastail 1905-1940
25. proosa aastail 1905-1940
26. oscar wilde
27. friedebert tuglas

Sarnased õppematerjalid

doc

Kirjanduse eksam

ka mitmete spetsiifiliste komöödiapäraste väärtuste poolest, alates intriigist ja karakteritest ning lõpetades dialoogiga. Selles komöödias käsitles Vilde taas kunsti ja kodanliku seltskonna vahekordi, mille kõrval on kõne all ka majandusliku spekulatsiooni nähtused. "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuurse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeduva ülistamise nõude. Piibeleha ja Laura liin, mis sõlmib komöödiakeerukas konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu: Tiina ja Mari. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus

Kirjandus

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam

EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni

Kirjandus

docx

Kirjanduse eksamipiletid

5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus

Kirjandus

doc

Suuline arvestus kirjanduses

ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908).

Kirjandus

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia)

Kirjandus

odt

Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

Pilet 5: Gustav Suitsu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Gustav Suits sündis 1883, Tartumaal Võnnu külas, koolmeistri peres. Oli juba väikesest peast innukas õppija. Käis venekeelses koolis, sest oli venestamisaeg. Oskas palju keeli. Esimene luuletus ilmus 1899, kui oli 16 aastane. Heideti mõneks ajaks koolist välja, sest korraldas Lydia Koidula mälestusõhtuometi lõpetas kooli kuldmedaliga. Õppis mõne aja Tartu ülikoolis, kuid läks Soome. Tegeles seal soome kirjanduse ja rahvaluulega. Soomes ilmus debüütkogu ,,Elu tuli". Esimestes luuletustes oli ta jõulise stiiliga. Teemadeks noorus, aatelisus, muutused (,,Lõpp ja algus", ,,Noored Sepad") ja ka romantika, armastus (,,Oma saar").Tegeles ka Noor-Eesti rühmitusega. Kuna ta Eestis sobiliku tööd ei leidnud, siis töötas ta mitmetel ametipostidel Soomes edasi. 1911, 28 aastasena, abiellus soomlannaga (Aino). 1913 ilmub temalt teine luulekogu ,,Tuulemaa"

Kirjandus

Rohkem sarnaseid