50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mattttias
Õppematerjali autor
· Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. · Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. · adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab kofeiinimolekul seostada end pinnalt adenosiiniretseptoriga neid aktiveerimata: selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. · kofeiini sisaldvad asjad nagu kohv, kakao, tee, karastusjoogid, energiajoogid. · Kofeiinimürgituse sümptomid on: rahutus, närvilisus, erutatus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, lihastõmblused, tormakas kõne. · kofeiinimürgitus ilmneb inimestel, kes on manustanud vähemalt 400mg (3-4 tassi kohvi) / grammi kofeiini. · kofeiin on surmav kui kogus on viis grammi, mis võrdub neljakümne tassi kohvi kiiresti joomisel.
Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel. Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine levis sedavõrd, et hakkas palvetamist segama. Mekas ja mitmes teises paigas keelati õigeusklikel uimastava joogi tarvitamine. Keelud ei suutnud kohvi levikut takistada. 16. sajandi keskel avasid Damaskuse kaupmehed Konstantinoopolis esimesed kohvikud. Euroopas tutvustati kohvi 17. sajandi algul. Kohv leidis tulise poolehoiu kõrval ka tugevat vastuseisu. Koos vaimulikega, kes nägid kohvis islami mõju, hakkasid kohvi vastu võitlema omamaiste jookide valmistajad, nii veinikaupmehed kui õllepruulid, kes kartsid konkurentsi. Kohvi vastu astusid ka arstid. Väideti, et kohv on arstirohi, mis teeb kahju südamele ja kurnab organismi. Moejoogiks muutus kohv 17. sajandi teisel poolel. Oma osa selles etendas Türgi sultani suursaadiku Soliman Aga külaskäik Pariisi 1669. aastal.
Maailma esimene kohvipood Kiva Han avatakse seal 1475. Türgi seadus lubab naistel lahutada, kui mees ei suuda muretseda päevast kohvinormi. 1607: Kapten John Smith aitab asutada Virginia kolooniat Jamestownis. Usutakse, et tema esitles kohvi Ameerikas. .1652: Inglismaal avatakse esimene kohvik. Kohvikuid tekib üha rohkem ja need muutuvad soositud koosoleku kohtadeks õpetatutele ja vähem õpetatutele nn. 1 penni ülikoolid (nii palju maksis tass kohvi). 1668: Kohv asendab New Yorgis õlu kui soosituma joogi hommikusöögi kõrvale. 1668: Inglismaal avatakse Edward Lloydi kohvik, mida külastavad sagedasti kaupmehed ja mereasjanduse kindlustusagendid. Lõpuks saabki sellest Lloyd Londonis, tuntuim kindlustuskompanii maailmas 1675: Türgi armee piirab Viini. Franz Georg Kolschitzky, viinlane, kes oli Türgis elanud, lipsab piiramisrõngast läbi, et juhatada päästvad väed linnani. Põgenevad türklased
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM SUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS Uurimustöö bioloogias Kristi Rannat 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2010 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 ENERGIAJOOGID JA NENDE KOOSTIS ..................................................................... 4 ENERGIAJOOKIDE MÕJU.......................................................................................... 13 MATERJAL JA METOODIKA....................................................................................... 16 TULEMUSED......................................................................
KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin.......................................................................................................................4 1.2 Tauriin........................................................................................................................5 1.3 Glükoronolaktoon......................................................................................................5 1.4 Guaraana ..................................................................................
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti püütakse välja selgitada, ka
TARTU ÜLIKOOL Kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli mõju treeningu tulemuslikkusele Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3 KOFEIIN ................................................................................................................. 4 1.1 TOIMEMEHHANISM .................................................................................................................................. 4 1.2 MÕJU SOORITUSELE ................................................................................................................................. 4 NIKOTIIN ................................................................................................................ 5 2.1 TOIMEMEHHANISM .....................
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid