Eksamiküsimused (4)

2 HALB

Lõik failist

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

Mina pildi kujunemine. Enesehinnang , selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi.
Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest.
Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Kõrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused mõjuvad neile hullemini ja kokkuvõttes ei saavuta nad seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus omakorda enesehinnangut.
Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet.

Pere elukaar . Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus.
Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- „Tühja pesa sündroom“ Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb.

S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring.

Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid.
Rollimudel tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisutast teatud ettekujutis. Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom.
Esimene abielu proovikivi- naine ja mees peavad oma tihti vägagi erinevad mudelid kokku sobitama ja looma uue mudeli, mis saab tulevikus eeskujuks nende lastele. Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine.

Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid .
Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on „võitle või põgene olukord“. Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste.
Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga.

Väärtused, nende kujunemine ja mõju elule ja suhetele. Muutuste loogiline kolmnurk.
Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks šokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti.
Missioon ( mida ma tahan korda saata)
Identiteet (kellena ma end näen)
Väärtused, uskumused
Oskused, eelised
Käitumine, tegevused
Keskkond

Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi.
Stress on minu tõlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+ emotsioon . Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana.

Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid.
Lee kuus armastusstiili:
Eros - seotus , füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised.
Storge - meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet.
Agape - on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused.
Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust.
Mania - mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud , suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus .
Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge . Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte.
Sternbergi armastusstiilid:
Meeldimine- hingeline lähedus. Partnerite vahel on usaldussuhe.
Meeletu armumine- kirg. Tekib kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti hääbuda.
Tühi armastus- kohustus. Pühendumine.
Romantiline armastus- lähedus+ kirg. Nö suve armastused.
Rumal armastus- kirg+ kohustus. Väga lühikese tutvusajaga abiellunute vahel.
Sõbralik armastus- lähedus+ kohustus. Teistele näib see sõprusena.
Täiuslik armastus- kirg+ lähedus+ kohustus. Armastus, mille poole paljud püüdlevad, kuid vähesed saavutavad.

Negatiivsed automaatmõtted. Nende avastamine ja muutmine.
Nad on automaatsed - tulevad märkamatult pähe. Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud - sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks.
Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone.
Olukorra määratlus- Automaatmõte- Emotsioon - Kehaline reaktsioon .
Kui negatiivsed automaatmõtted on kirja pandud, on võimalik neid erapooletu kõrvalseisja vaatekohast hinnata. Edasi tööta kahes suunas: püüa hinnata oma mõtte tõeära ja leia teisi vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida.

Liitlaslik ja narkootiline armastus.
Liitlaslik armastus
Narkootiline armastused
Soodustab indiviidi arengut
Suurendab sõltuvust partnerist
Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on
Partnerit idealiseeritakse
Väärtustatakse kõiki partneri suhteid
Partner kuulutatakse enda omaks
Suurendab rahulolu oma eluga ---> :)
Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :(
On kogemus, mis suurendab inimese loovust
Vähendab loovust
Isiksuse arengu loomulik tagajärg
Tuleb ootamatult ja juhuslikult
Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest
Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest
Lähtub kontrollimatutest impulssidest

Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek .
Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi.
0. samm Probleemi sõnastamine
1. samm Eesmärgi sõnastamine – eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne.
2. samm Koosta eesmärgipuu
3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi.

Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele
Sotsiaalselt küps inimene:
julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks
avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette
ei manipuleeri teistega
ei süüdista teisi
ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi
reageerib vastavalt situatsioonile
kasutab aega otstarbekalt
teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras
õpib tundma oma tundeid ega karda neid
oskab armastada ja olla armastatud
oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele
tunneb rõõmu oma saavutustest
ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest
tunneb huvi kõige vastu
naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi
ei häälestu ebaõnnele
Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele .

Seisundi muutmisele suunatud toimetuleku strateegiad.
Selle meetodi puhul muudame oma suhtumist olukorda. On põhiline meetod kontrollimatute probleemide puhul. Me ei saa muuta oma minevikku , kuid saame muuta oma suhtumist sellesse ja seeläbi vähendada oma stressi, mis kaasneb negatiivsete mõtetega. Seda võime kasutada ka siis, kui oleme tugevate tunnete mõju all ja ei suuda probleemi lahendama hakata. Kõigepealt vähendame tunnete mõju ja siis on võimalik ratsionaalne probleemilahenduse viis. Kui meil on tunded üle pea, siis me ei kuule , ei näe, ei suuda mõelda. Tunnete maandamiseks sobivad veeprotseduurid, lemmiktegevused, füüsiline tugevus, muusika kuulamine , massaaz ja hingamisharjutused. Seisundi muutmisel on kõige püsivama mõjuga töö oma mõtetega- stressi tekitavate mõtete asendamine toetavate, positiivsete mõtetega.

Lähisuhete arenguetapid, mõju suhtele.
Suhte edenedes käivituvad kaks protsessi: ühelt poolt areneb ja küpseb suhe, samal ajal aga küpsevad ja arenevad kainimesed. Suhte areng toimub alati tõusude ja languste skeemi järgi, vaatamata osaliste eale.
1. järk – ühtekuuluvuse periood. Nauditakse teineteise seltskonda, tahetakse olla koos. Näib, et on leitud õige partner. Suhe on tugevalt kooshoidev, aga veelvälja kujunemata .
2. järk – iseseisvusperiood. Ühte osapoolt hakkab suhe pigistama. See tähendab, et isiksus on edasi arenenud ja suhe oma senisel kujul ammendunud. Teine osapool ei saa aru, kuhu tunne jäi. Selles järgus minnakse tihti lahku, sest kooshoidmise püüdega rikutakse suhte arenemise skeemi. Siin on tähtis anda teisele poolele hingamisruumi. See etapp nõuab ausust nii enda kui ka partneri vastu. Suhe ei hoia enam koos.
3. järk – tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen . Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota.

Eysencki isiksuse teooria. Temperament.
Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust.
Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine , oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud . Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne.
Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetetst ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada .
Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.
Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti.
Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline , flegmaatiline ja melanhoolne .

Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid.
Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid.

Psühhoanalüüs
Psühhoanalüütilise lähenemise kohaselt on haigusnähud seotud isiku alateadlike mõtete, tunnete ja motiivide ignoreerimisega. Paranemise võtmeks on taipamine, st paranemine võib toimuda ka siis, kui isik saab sellest seni mahasurutud materjalist teadlikuks. Teraapia käigus üritataksegi jõuda teadvustamata konfliktideni. Psühhoanalüütiline teraapia on tavaliselt väga pikaajaline protsess, see võib kesta aastaid, kuigi patsient ja terapeut kohtuvad mitu korda nädalas.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

indrekeh Õppematerjali autor

12. klassi koolieksami küsimuste vastused.

enesehinnang pere elukaar rollimudelid rolliootused stress armumine ja armastus automaatmõtted küpsustase temperament seksuaalne aktiivsus psühhoanalüüs

Sarnased õppematerjalid

odt

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivs

Psühholoogia

odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang

Psühholoogia

odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad

Psühholoogia

rtf

Psühholoogia arvestus

Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl

Psühholoogia

doc

Armumine ja armastus, armastuse teooriad

Tartu Kunstigümnaasium Armumine ja armastus, armastuse teooriad Referaat Koostaja:... Klass:... Tartu 2011 MIS ON ARMASTUS? Armastust on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Mõned leiavad, et armumine peale esimest-teist kohtumist ongi armastus. Teised seevastu tõmbavad selge piiri armumise ja hiljem tekkiva sügavama tunde armastuse vahele. Arvamustest sõltumata sarnanevad armastuse otsijad soovi poolest olla õnnelikud läbi teise inimese läheduse. Armastuselt oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Mis on armastus? Vastavad 17-19 aastased Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud." Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin ... see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru." Neiu: ,,Mina ei ol

Inimese õpetus

doc

Tänapäeva perekonnavormid

Kooselu ajalugu · Monogoomia-ühe naise ja mehe kooselu.mis domineerib mehe ja naise vaheliste suhete vormina praegusel ajastul. · Rühmaabielud-milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud:ühe sugukonna mehed olid abielus sama sugukonna naistega. · Grupikooselu- oli seotud kogukondliku korraga,kus üksikisikul puudus omaette vara,kõik kuulus kõigile. · Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga. · Samalaadne ühisabielus pärit tava võib olla eskimote tänapäevani säilinud ,,külalislahkus",et külalisele pakutakse koos öömajaga ka oma naist. · Uurijate väidetel puudus armukadedus. · Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria). · Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muutunud j

Inimeseõpetus

docx

Perekonnaõpetuse konspekt gümnaasiumile

Perekond - Abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. - Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toidu ressursse. Jagavad ühist eluruumi ja majapidamistöid. Kooseluvormid · Ühisabielu (vanim) 1) sugulusabielu (õed/vennad; vanem/laps) · Hõimudeabielud ei saadud määrata lapse isa; põlvnemine toimus emaliini kaudu · Paarisabielu polügaamia. Üks mees, mitu naist: naistel puudusid õigused. Patriarhaat e meeste võim. Üks naine, mitu meest. Monogaamia üks mees ja üks naine(ametlikult), tekkis koos tsivilisatsiooniga (varaline kihistumine). Kadus lahutamise võimalus. ,,Meeste õigus" meestel on õigus k

Perekonnaõpetus

doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (4)

indrekeh: ütlen siis teistele ka teadmiseks, kes plaanivad seda materjali alla laadida, et jah, kõik vastused on võetud raamatust ja midagi lisaks ei ole. oli antud koolieksami küsimused, vastasin nendele lihtsalt enda jaoks, et oleks parem õppida. siia panin üles, et võib-olla on kellelegi veel abiks. :)

14:02 01-06-2011