nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval- Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing. Muistend Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“ (kus oli ka kaks eesti rahvalaulu). Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt (algatas rahvaluule kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Rahvaluule ja folkloor Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Rahvaluule tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, folkloor võib tähistada laiemalt
kõnekäände. Folkloor Rahvajutud Lühivormid koosnevad : Rahvalaulud koosnevad : Muinasjutud koosnevad : Kõnekäänud Muistendid 1) regivärsiline rahvalaul Mõistatused Pajatused 2) riimiline rahvalaul Vanasõnad Naljandid Rahvalaulud Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 järku: a) a) vanem ehk regivärsiline rahvalaul, kujunes välja ürgkogukondliku korra ajal ja püsis muutusteta 18 sajandi lõpuni. b) b) uuem rahvalaul, mis sai domineerivaks 19 sajandi keskel. Regilaul Regilaulu ettekandjaks olid naised, seetõttu domineerib tundelist külge rõhutav element. Laulus on esikohal sõnad, regilaulu ehituse aluseks on värss. Selle
tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv)
tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv)
Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle. Arenenud publitsistika on demokraatliku riigi tunnus. Publitsistlikud tekstid on näiteks uudis, artikkel, intervjuu, reportaaz, koomiks. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. Rahvalaul - seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Eesti rahvalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused) Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim ja parallelism. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi
Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali
Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad eestlaste kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised ja naljasoon, inimesele ürgomased hirmud ning põlised salajased soovid. Regilaulud Regilaulu vanust mõõdetakse 1000 aastatega. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja sõnadest. Rahvalaulu viis oli traditsiooniline. Tegmist oli lühikese rühma viisiga, see tähendab paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli, mängu, töö, pulma, matuse, kiige, sõjalaule jt. Regivärsilise rahvaluule tunnused:
Kõik kommentaarid