50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kertkuri
Õppematerjali autor
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse langusfaasis, esin
12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Seda liiku abiraha nimetatakse toimetulekutoetuseks. 13. Palgatöö- niisugune töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas. 14. Vabatahtlik ehk ühiskonlik töö on see kui on soov ennast teostada ka kohaliku elu või ühiskonna tasandil. 15. Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ja teised otsivad töökohti. Osapooled on ostjad ja müüjad. 16. Tööturu iseloomulikud jooned: Ostjad ja müüjad, konkurents, tööpuudus ja tööjõu vajadus, osapoolte huvide seotus. 17. Tööpuudus on see kui töötajaid on rohkeim kui pakutavaid töökohti. 18. Tööjõupuudus on see kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi kes tahaks töökohta. 19. Tööandja ehk siis juriidiline isik
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus.
Eesti kuulumine sinna on aidanud kaasa meie kaitseväe moderniseerimisele. Eesti pinged ja probleemid 1. Erastamine ja suur ettevõtete sattumine väliskapitali kätte. 2. Põllumeestel tuleb konkureerida odava välistoodanguga. 3. Eri piirkondade ebaühtlane arengutase. 4. Noorte väljaränne. 5. Konkurentsi tulemusena pole enam nii kergesti kättesaadav kiire arstiabi, väärikas eluase ja kõrgharidus. 6. Palkade ebavõrdsus, ühiskonna kihistumine. 7. Rahulolematus valitsuse poliitika ja riigijuhtimisega. 8. Sotsiaaltoetused ei suuda puudust leevendada. 9. Heategevuse väike areng. 10. Seaduste kiire ja pidev muutumine. 11. Rahva eemaldumine poliitikast, demokraatia nõrgenemine. 12. Ühiskonna ja seaduste kiire muutumine. 13. Erakondadevahelised nääklemised. Demokraatia tugevus seisneb rahva aktiivses kaasatuses ja huvitatuses. Tegurid, mis kutsuvad esile erinevused ühiskonnas
Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid