Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mürgitus tervises (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS TEKIVAD MÜRGISTUSED?
Mürgitus tervises #1 Mürgitus tervises #2 Mürgitus tervises #3 Mürgitus tervises #4 Mürgitus tervises #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nann4 Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Mürktaimed

MÜRKTAIMED Marleen Rootamm 7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev. Enamasti ei ole see ka sama taim

Bioloogia
thumbnail
15
doc

Esmaabi andmise juhend

KINNITAN: 01.09.2015 Analiit ­ AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit ­ AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. m

Esmaabi
thumbnail
21
docx

Tööohutusjuhend - Esmaabi juhend

LOGO KINNITAN: …………………. (kuupäev) (digiallkirjastatud) ………………………... (ees- ja perekonnanimi) ……………………….. (ametikoht) ESMAABIJUHEND ETTEVÕTTE NIMI KOOSTATUD 2021 erinevatest materjalidest ettevõtte Tööohutuse juhendiks LOGO SISUKORD 3.1. KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA:..........................5 3.2. KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL................................................5 3.3. TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST..............................................5 3.4. TEADVUSETA INIMEN

Kategoriseerimata
thumbnail
25
doc

Esmaabi

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motivee

Rahvatervis
thumbnail
7
docx

Traumahaige käsitlus

Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannat

Esmaabi
thumbnail
38
docx

Esmaabi

SISUKORD Esmaabi..................................................................................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused..............

Meditsiin
thumbnail
14
ppt

Esmaabi mürgistuste korral

Esmaabi mürgistuste korral Haapsalu Gümnaasium 10B Ligi 80% mürgistustest juhtub kodus. Kõige rohkem mitte-tahtlikke mürgistusi esineb 1-3 aastaste laste seas, kes avastavad ennast ümbritsevat keskkonda. Levinumad mürgid:  ravimid  puhastusvahendid  kosmeetika  kodukeemia  alkohol Sümptomid  Iiveldus  Oksendamine  Unisus  kõhuvalu Esmaabi  Kannatanu tuleb välja viia mürgi toimetsoonist.  Kui kannatanu on teadvuseta, siis tuleb ta panna küliliasendisse.  Kiirabi saabudes või kannatanuga haiglasse minnes tuleb kaasa võtta pakendid, millest kannatanu midagi võttis või oletatava mürgi jäägid. See aitab õiget ravi määrata. Mürgine aine silmas  Loputa silma jooksva vee all vähemalt 15 minutit.  Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine  Toimeta kannatanu värske õhu kätte.  Hoidu ise mürgis

Aktiviseerivad tegevused
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun