Eelkoolipedagoogika mõisted (0)

Pedagoogika mõisted

faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete

Pedagoogika

Eelkoolipedagoogika mõisted

Eelkoolipedagoogika mõisted Valiku valdkonda kuuluvatest mõistetest koostas eelkoolipedagoogika õppejõud MA Jane Rätsep Algharidus (primary education)- üldhariduse esimene aste, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

Eelkoolipedagoogika

Vaimne kasvukeskkond- sotsiaalne, emotsionaalne keskkond, suhted Arendav õppevara- mänguasjad jms Õppekvaliteedist rääkides räägime lisaks inimese, perekonna, kogukonna ja ühiskonna arengu eeldustest: - inimese kodanikuks kujunemise ja kodanikuna elamise eeldused. - põlvkondade järjepidevuse ja kultuuriseose kestvuse eeldused - elanikkonna füüsilise ja vaimse, intellektuaalse, kõlbelise ja sotsiaalse eelduse loomine.. Eelkoolipedagoogika mõisted ja ajalugu Eelpedagoogika kuulub kasvatusteaduste valdkonda. Jan Amos Komensky (1592-1670) -Esimene eelkoolikasvatuse süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt -Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. -Esimesena pedagoogika ajaloos koostas õpperaamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia,

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb värvusõpetusele. Kasutatavad materjalid on looduslikud- puu, lina, siid. Välja töötatud nukuõpetus, olulisel kohal lavastamine ja draama. Kasutatakse rollumänge. T’ähtsad on muinasjutud ja nende esitamine. Reggio Emilia(saja keele meetod) põhimõteteks on kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon(lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev toeeria ja praktika katsetamine-pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada- Laps ise on avastaja ja looja, kes on sotsiaalne. Lapsel on õigus saada armastust ja olla aktsepteeritud sellistena nagu nad on. Lapsed ei ole kasvatuse objektid, vaid subjektid oma õigustega. Õpetaja peamine roll on lapse kuulamine.