Antiikaja naine (2)

Sarnased õppematerjalid

13

odp

Naine antiigis

Naine antiigis Kettli Arand  Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms.  Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge ­ jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust  Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist."

Ajalugu

11

docx

Rooma naine

SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine..............................................................................

Rooma eraõiguse alused

7

docx

NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS

Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS Referaat Koostaja Elina Tander Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid

Ajalugu

6

docx

Tekst-naine ja abielu-keskajal

Naine ja abielu keskajal Keskajale omane kujutelm inimesest on läbiimbunud religioonist, usk oli valdav igas elu valdkonnas. Mees on naise pea on öelnud Paulus ja hiljem õpetab seda kogu kristlaskond. Juba see lause ütleb paljutki selle kohta kuidas nähti naist, naist kujutati alamana mehest. Naine pole au sees selles sõjanduslikus ja mehises ühiskonnas, kus ellujäämine on pidevalt ohus. Kogu naiste kohta käiv teave ja selle moonutused pärinevad kõrgemate ühiskonnaklasside allikatest. Tsölibaadis elanud preestrite hinnangul oli naine alam, kui mees, kuigi Piiblis räägitakse hingede võrdsusest. Keskaja nais ajaloos vastandusid naise jumaldamine rüütlikultuuris ja nõiaprotsessid Kiriku naiskäsitlus lähtus suuresti sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm

10.klassi ajalugu

4

rtf

Naised keskajal

sajandil oli Euroopa elanikkond tunduvalt vähenenud kuna 30-40% inimestest oli jäänud vallaliseks. Kuigi kirik eeldas, et abielu on rajatud kummagi poole vabale kokkuleppele, ent väga tihi otsustasid abielu vanemad. Mõnikord nägid noored tüdrukud oma peigmeest esmakordselt alles abiellumise päeval. Abieluliit tähendas keskajal eelkõige ,,rahu sõlmimist". Perekondadevahelise rivaalitsemise või ka avaliku sõja järel seadis abielu jalule rahu ja oli selle pitseriks. Kui naine anti suguvõssa, kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui üksmeele pandile ja tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest. Kuigi kiriku abielu puudutavad eerilised põhimõtted kaitsesid üldiselt naist, polnud naistel siiski oma abielu üle otsustamisel sõnaõigust. Üks näide abielust, mis sõlmiti kahe suguvõsa sõprussidemete taastamiseks, oli Prantsusmaa

Ajalugu

14

docx

Vana-rooma perekond

Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna  elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa.

Ajalugu

12

doc

Keskaja naine

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat nimi rühm  Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus................................................................................................

Pedagoogika alused

9

pdf

Rooma perekond ja õiguslikud suhted

üldse. Nimetati seda kviriitlikuks õiguseks. Sel perioodil oli Rooma väike põllumajanduslik riik, milles oli kogukondlikku omandit ja eraomandit. Perekond oli suletud tervik ja pereisa piiramatu võimu all. Sellele vanimale ajale on iseloomulik formalism. Õiguslikud tehingud sõlmitakse kehtetuse ähvardusel teatavate sõnade lausumisega koos kindlate tegude ja rituaalidega. Teatav sümboolika, käsi ­ on võimu sümbol. Naine mehe võimu all. Puudutada kepiga asja tähendas väita oma õigust sellele asjale. Nii formalism, kui ka sümbolid olid vajalikud selleks, et tagada tõendite säilimine ligikondsete mälus. Sellest oli ka tingitud tehingute sõlmimine avalikkuse ees, peamiselt rahvakoosolekutel. Õiguslikud instituudid püsivad pikka aega muutumatuna. Alates III sajandist e.Kr laienevad Rooma riigi piirid tunduvalt, areneb orjanduslik majandussüsteem. Areneb ka tööstus, samuti sise- ja väliskaubandus

Rooma eraõiguse alused

Kommentaarid (2)