Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted · Mitmekesisuse hoidja · Täiendab parteide tegevust · Osaleb seaduseelnõude koostamises- mõjutab poliitikat · Kasvatab demokraatlikke väärtusi Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus
Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimuparei Infoallikaid on palju Lubatud on 12 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on
ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist segamajandusega. Segamajanduses 5 otsustab turg majanduse põhiküsimused ainult osaliselt. Alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus. Kõige olulisem on riiklik sekkumine plaani- ja käsumajanduse puhul. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses - primaarne sektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötleva sektoriga sekundaarne sektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaalne sektor Erinevate sotsioloogide poolt on välja töötatud erinevaid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab riigi igapäevaelus mitmeid ül
Nimeta materiaalseid väärtusi? NB! Ühiskonnaõpetus käsitleb eelkõige poliitilist kultuuri: - teadmised, hoiakud, tavad, mis on seotud poliitika ja kodanikuosalusega. Eraelu Indiviidi isiklik elukorraldus Kodu Perekond Kombed ja uskumused Eraelu on kaitstud seadusega Eraelu probleemide lahendamisel on võimalik abi saada korrakaitseorganilt Iseseisev töö Küsimused 1.1. peatüki lõpus. 1.2. Kommunikatsioon ühiskonnas Kommunikatsioon ehk suhtlemine on vajalik ühiskonnaliikmete vahel, sest suheldes vahetatakse infot ja levitatakse arusaamu ja hinnanguid Kommunikatsiooni vormid (1) 1. vahetu ühe paikkonna inimesed, kullerid, heeroldid - regulaarne postiühendus käivitus Eestis 1683. aastal 2. Vahendatud - 20. saj alguse tehnika arenemine mõjutas info levikut - ajalahed, televiisor, raadio, telefon teabeagentuurid, hiljem internet, e-post
Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused (rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad, pidustused, viisakusreeglid, muusika) Moraal üldtunnustatud põhimõtted Õigus seadustes kirja pandud põhimõtted Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus (kodu, perekond, usukombed, sõpruskond, elukoht) Suhtlemine e. kommunikatsioon sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna tervikuks. Vahetu kommunikatsioon läbi käisid tavaliselt ühe paikkonna inimesed. Teadete vahendatud levitamine ajalehed, raadio, televiisor, internet ja epost, mobiiltelefon. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulikud tunnused: teadete kiire edastamine, avalikkus, kättesaadavus, lai ja
Kodanikuühiskond (Mittetulundussektor, III sektor) Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem. Pluralism i olemus ja tähtsus Pluralism arvamuste, veendumuste paljusus. Pluralism Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus,
5. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. 6. Moraal – Moraalinormide kogum – ühiskonnas üldtunnustatud põhimõtete kogum. 7. Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja – ühendusi. 8. Eraelu – Iga indiviidi isiklik elukorraldus : perekond, kodu, usutunnistus, huvialad. 9. Riik – Organisatsioon, mille tunnusteks on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim. 10. Kommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on postiühendus ja tehnika abil vahendatud suhtlus. 11. Massikommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on kiire edastamine, avalikkus ja kättesaadavus, lai tarbijaskond ning passiivne tarbimise osalus. 12. Tsensuur – Riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine.
Kõik kommentaarid