Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läbiv materjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Läbiv materjal #1 Läbiv materjal #2 Läbiv materjal #3 Läbiv materjal #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisturn Õppematerjali autor
III kursuse bioloogia

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Ökoloogia

puhastus ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused ­ keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMOde ulatuslikum kasvatamine. Tagajärjed ­ üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes, kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses, otsene kasum ­ elusolenditest saab loomset ja taimset toitu. Lahendused ­ hävimisohus liikide võtmine kaitse alla, haruldaste liikide elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, loomaaiad, võitlus röövkaubandusega, loodusvarade säästlik tarbimine.

Bioloogia
thumbnail
3
doc

ÖKOLOOGIA

Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused ­ keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMO-de ulatuslikum kasvatamine. Tagajärjed ­ üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes, kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses, otsene kasum ­ elusolenditest saab loomset ja taimset toitu. Lahendused ­ hävimisohus liikide võtmine kaitse alla, haruldaste liikide elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, loomaaiad, võitlus röövkaubandusega, loodusvarade säästlik tarbimine.

Bioloogia
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

sigimine vms. Tagajärg: Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 ­ 100. Järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes ­ kui toiduahelaid mõjutades toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi, Tulevase kasutamise võimalus ­ leida uusi ravimtaimi; Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses; Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks; Otsene kasum ­ elusolenditest saab loomset, taimset toitu. Taimed, loomad ehituseks, maitseks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks, määrdeõlideks, küttematerjaliks. Aga ka seente, bakterite, lülijalgsete tõrjevahenditeks. Oluline produkt, mida loodusest saadakse on kala, vetikad, parapähkel, marjad, küttepuud. Neid saavad intensiivselt majandatud riigid, nt USA. Saadakse ka ravimtaimi.

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Ökoloogia

Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene ­ sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ka kellegi poolt varem või h

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides
thumbnail
17
doc

ökoloogia lühikonspekt

ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse jä

Ökoloogia
thumbnail
36
doc

Ökoloogaia lühikonspekt

ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 199

Ökoloogia
thumbnail
18
doc

Ökoloogia lühikonspekt

ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology)­ organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (nä

Ökoloogia
thumbnail
11
doc

Bioloogia kordamisküsimused koos vastustega

1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem on isereguleeruv j

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun