Mina ja demokraatia (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Mina ja demokraatia

Selle raha eest võiks midagi vajalikumat teha: tõsta lastetoetusi, parandada teid, panustada arstiabisse jne. Valimistel võidab see erakond, kes on võimul olles riigi ja rahva heaks midagi teinud või kes oskab teha paremat ,,lobitööd". Ühiskonnas on palju erinevaid arvamusi ja nii pole võimalik luua ideaalset riigikorda, mis kõigile meeldiks. Minu arust võiks valitsus olla igast erakonnast kindel arv inimesi. Siis ehk sünniksid valitsuses paremad otsused. Kuigi demokraatia on rahvavõim, pole võim sugugi rahva käes. Arvan, et tähtsate otsuste langetamisel tuleks luua rahvaküsitlusi. Nii võib öelda, et oleme ise langetanud otsused s.t võim kuulub rahvale. Praegu langetatakse otsuseid valitsejate huve silmas pidades. See, mida rahvas arvab neid ei huvita. Demokraatiaga kokku puutumine saab alguse juba lapsepõlves ­ koolis, kui valitakse klassivanem, valituks osutub see, kes saab kõige rohkem hääli.

Ühiskond

1

rtf

Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim?

Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Riigis on võim rahva käes, kuid rahva hulka kuuluvad ka president, erakonnad ja muid võimuorganeid juhtivad valitsejad. Valijad saavad hääletustel anda oma panuse uue riigi võimuorgani valimises. Milliseks kujuneb aga edasine elu riigis, võib ainult oletada, sest kunagi ei või teada, kas ja kuidas valitsejad üldse oma lubadusi täidavad. Räägitakse, et rahva käes on võim. Tegelikult on rahval väga väike osa riigi valitsemises. Rahvas saab ainult hääletada ja selle järgi valitakse uus president, valitus või omavalitsus. Erakonnad teevad valimiskampaania ajal palju reklaami, et rahvast mõjutada. Lubatakse maad ja ilma kokku, kuid tegelikult ei pruugi nad lubadusi täita. Kui erakonnad juba võimul on, ei saa rahvas näiteks ministrite edasisi otsuseid enam mõjutada. Peale referendumit on võim rahvalt kadunud jälle mõneks aastaks valitseja kätte. Minu arvates ei tohiks valimi

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Erakond

ei täida võib-olla kõikki enda ette antud lubadusi aga sellepoolest nad täidavad enda lubadustest alati midagi. Kui näiteks võtta meie oma Kuressaare linnapea Urve Tiidus siis tema on meil ümber Kuressaare teinud jalgratta teed ning üldse on näha kuidas Kuressaare on ilusamaks muutunud. Peale valimis oli näha ,et inimesed olid Tiiduse tööga ülimalt rahul ning valiti ta ju nüüd uuesti. Sammuti ei kurdaks mina midagi tema tegemiste kohta. Kuressaare on märgata ,et Reformierakond on enda lubadusi täitnud ning inimesed on rahul kuidas need täidetud on ning tänu sellele ka Tiidus uuesti Kuressaare linnapeaks ju sai. Et üldiselt pooldan mina Reformierakonda kõige enam ning olen väga rahul nende tööga kuid alati saab ju ka paremini.

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Valimised

VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja

Ühiskonnaõpetus

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond

8

docx

Valimised

kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised on rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimus tervikuna on madal, valitsusparteilüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Valimisi hinnatakse eeskätte selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimudatotalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei, Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sellepärast

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Valimised

Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui

Ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)