50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
___Tommy___
Õppematerjali autor
osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60- kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud
järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Neid kõiki ei ole võimalik eristada. Nende värvuste kasutamise vikerkaare kirjeldamisel kinnistas Isaac Newton. Teist järku vikerkaart näeme sel juhul, kui meieni jõuavad valguskiired, mis on piisas kaks korda enne väljumist peegeldunud. See on aga väga nõrk valgus ja seepärast on see nähtav ainult tugeva saju puhul. VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Nad tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste
valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles on mitemeid erinevaid nimetusi, näiteks põhjavalgus, virmalid, virmalused, virmad, polaarvalgus. Inglise keeles on virmalistel nimeks northen lights, tavaliselt lihtsalt aurora. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'.
See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. Norra energiamajandus on vähe saastav keskkonnale ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Virmalised Norras esineb loodusnähtus, mida kutsutakse virmalisteks. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis (põhjakoit) ja Aurora Australis (lõunakoit). Üldnimetus Aurora Polaris (polaarkoit). Virmalised tekkivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt
saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. III 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal. Virmaliste tekkes osalevad
Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, aga kõige paremini on nad nähtavad pooluste lähedal. Virmalisi nimetatakse Põhjapoolkeral Aurora Borealis (põhjakoit) ja Lõunapoolkeral Aurora Australis (lõunakoit), aga üldnimetus on Aurora Polaris (polaarkoit). Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge, aga seletus on järgmine: Päikeselt paskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sise
Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub ning suurem osa neist ei jõua maapinnani. Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6-12 tundi. Magnettorme seostatakse päikese aktiivsusega, kui päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. VIRMALISED (PÄIKESETUUL) Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi.
Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid