Tuumaenergia (0)

Sarnased õppematerjalid

20

pdf

Tuumaenergia

TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS........

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

38

docx

Tuumaenergiauus (1)

1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu.......................................................................................

Kategoriseerimata

30

doc

Tuumareaktorid - kordamisküsimused

Naatrium ei tohi mingil juhul veega kokku puutuda! Joonis 4 fotokast! Aktiivtsoon: D = 3,66 m h = 1m V = 10,8 m3 435 kW/l Kütuse tootmisetsoon delta = 1 m Kütuse vardad D = 8,5 mm roostevaba teras Aktiivtsoonis 37 t kütust Kütuse tootmine 74 t uraani 12 Kütus 34-37 % mahust Na 39-47 % Austeniiteras 22-27 % 18. Neljanda põlvkonna tuumareaktorite iseärasused 2005. a. lepiti kokku kuue reaktoritehnoloogia valikus, mis peaksid kujundama tuumaenergia näo lähitulevikus. Kõiki valituid iseloomustab praegustega võrreldes parandatud jätkusuutlikkus, säästlikkus, ohutus, usaldatavus, kindlus terrorirünnaku ja tuumarelvamaterjali diversiooni suhtes ning pikk tööiga (> 60 a). Kõik reaktorid töötavad kõrgetel temperatuuridel, so temperatuuride vahemikus 510-1000°C. Võrdluseks, tänapäeva veereaktorite töötemperatuur on ~330°C. Seejuures neli tüüpi kuuest sobivad tootma

Tuumareaktorid

28

rtf

Tuumaenergeetika uurimistöö

JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktoritüübid.....

Füüsika

3

docx

Tuumaenergia referaat

Tuumaenergia olemus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks

Geograafia

32

ppt

Energiamajandus

füüsikalises mõttes efektiivsus küsitav Tuumaenergeetika 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. Esimene tsiviilotstarbeline tuumaelektrijaam (5 MW võimsusega) valmis 1954. aastal Nõukogude Liidus Obninskis. Lääne allikates mainitakse Obninski tuumaelektrijaama väga harva kui esimest tuumaenergia rahuotstarbelist rakendust, sest ta oli võimeline vajadusel tootma ka sõjalistel eesmärkidel kasutatavat plutooniumit. Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on Prantsusmaal (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) Tuumaelektrijaamade paiknemine Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis.

Geograafia

3

docx

Tuumaelektrijaamast

1.Tuumaenergia algus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki

Geograafia

4

docx

Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis

siia lisada ka jäätmete lõppladustusele kuluv aeg, siis on tegemist pea 80 aastase projektiga ning selle teostamiseks peab olema eelkõige poliitiline tahe. Kui vaadata seda, kuidas mitmetes EL riikides on parlamendi otsusel või referendumil tuumajaamu kord suletud ja taas avatud, siis võib öelda, et poliitiline ebakindlus on oluline risk, mida tuleb TJ ehituse juures arvestada. Aga käsitleme alljärgnevas tuumajaamadega kaasnevat lähemalt. Ajaloost niipalju, et tuumaenergia kasutuselevõtt pole mingi uus asi, juba 1951. aastal toodeti USA-s tuumareaktori abil elektrienergiat. Esimene TJ alustas tööd aga NSVL-s 1954. aastal Kaluuga oblastis, Obninskis. Ja sellest ajast alates on nende hulk vaid kasvanud. Praegu töötavatest reaktoritest on neid enim USA-s - 104. Järgnevad Prantsusmaa (54), Jaapan (50), Venemaa (31), Suurbritannia (23), Kanada (18) Saksamaa (17) jne.Kokku 35 riigis. Töötavate reaktorite

Energeetika

Kommentaarid (0)