Eesti taasiseseisvumise põhjused - arutlus (4)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Uue ärkamisaja otsuste ja tegude mõjujõud 1991. aasta august

Uue ärkamisaja otsuste ja tegude mõjujõud 1991. aasta augusti sündmustele Moskvas välja kuulutatud uuenduspoliitika, Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal, ei leidnud esialgu Eestis suurt vastukaja. Eesti NSV juhtkond oli veendunud, et uutmine vaibub, kuid nii ei läinud. 1980. teise poole sündmused sarnanevad 19. sajandi teise poole ärkamisajaga ning seetõttu kutsutakse seda aega uueks ärkamisajaks. Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. aastal. 1989. aastal hakati moodustama Eesti Kodanike Komiteesid. Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, toimus Balti kett. Mina arvan, et see oli eriline päev kogu maailma ajaloos, kuna säärast rahumeelset ettevõtmist, millest võtnuks osa nii palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest.

Ajalugu

3

docx

Uus ärkamisaeg Eestis

Uus ärkamisaeg Eestis. Sündmused 1987-1988. 1987- Fosforiidikampaania, mille tulemusel hakkas Eesti ärkama ja mil hakati Eestisse rajama fosforiidikaevandusi (Kabala-Toolse). 23. august 1987- Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus esines Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta pakti tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ajakirjandus püüdis maha vaikida. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli demokraatlike põhimõtetega ja hakkasid vabadussõja mälestusmärke taastama ja avalikustama küüditamisi jne. 1988- Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal, millega loovintelligents ühines uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnale. Moodustati Rahvarinne, millega ühinesid isegi kommunistid, kohaliku võimu esindajad

Ajalugu

11

doc

Eesti Taasiseseisvumine

Täiskasvanud meenutavad pisarsilmil öölaulupidusid, Balti ketti ja miitinguid ning noored soovivad, et oleksid neist osa saanud. Laulvast revolutsioonist on saanud sümbol ajast, mil kogu rahvas püüdles ühtse eesmärgi poole, mil inimesed seisid ja laulsid käsikäes võhivõõrastega ning hoolimata erimeelsustest hoiti kokku. Sellest hoolimata jääb isegi paljudele osasaanuile, rääkimata noortest, selgusetuks, mis tol ajal täpselt toimus ja kuidas see siis ikkagi juhtus, et Eesti end vabaks laulis. Käesoleva töö eesmärk ongi anda ülevaade taasiseseisvumise tähtsamatest sündmustest ning rahva üldisest meeleolust, läbipõimituna kahe väga erineva taustaga inimese meenutustega. 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI Teine maailmasõda lõppes eestlaste jaoks kaotusega ning sellele järgnes 50- aastane Nõukogude okupatsiooniperiood, mil kõik Nõukogude vastane oli keelatud.

Ajalugu

7

rtf

"Eesti uus algus"

"Eesti uus algus" Eva-Lotta Künnap 10K TKG 2010 Sissejuhatus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja  on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. 1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust: riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele.

Ajalugu

7

doc

NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine

organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Idabloki lagunemine: 1. Mida tähendab "Idabloki lagunemine"? Miks ja millal see toimus? (lk 104) ,,Idabloki lagunemine" tähendab Nõukogude Liidu "vabade käte" poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida-Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused. Idabloki lagunemine toimus 1980 aastate lõpust 1992 aastani ning, mis oli põhjustatud Idabloki varajasest kriisiseisundist, sotsialismi ammendumisest Ida-Euroopas, segadused, riigipöördekatsed, rahvaülestõusud erinevates Ida-Euroopa riikides jne. 2. Kuidas toimus Idabloki lagunemine (näited)? (lk 105-106) Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel

Ajalugu

3

rtf

Eesti taasiseseisvumine

eestlaste võitlus oma poliitiliste õiguste suurendamise eest. 1987- Fosforiidikampaania- see oli rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti. Keskvõimude plaan oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning võis kaasa tuua uue migratsioonilaine Eestisse. Rahva protestiaktsioonide tõttu olid võimud sunnitud kaevandamisest loobuma. 1987 august- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine. MRP- AEG oli teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus

Ajalugu

4

docx

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvuse taastamine toimus aastatel 1987-1991. Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? 1985. aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks raskel ajal: imppeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse umikusse. Gorbatšov pidi riigi kriisist välja tooma ning tema uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja.

Eesti ajalugu

3

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid

Ajalugu

Kommentaarid (4)