Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusm
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes fin
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Birgit Rool BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS KEHTIVATELE NÕUETELE RIMI EESTI FOOD AS NÄITEL Miniuuring Õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSILE JA SELLE LISADELE KEHTIVAD NÕUDED.................................................................................................5 2. RIMI EESTI FOOD AS 2018 .A MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS NÕUETELE...............................................................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................
Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka.
Analüütilised kontod käituvad alati samuti nagu sünteetiline konto, mille koosseisus ta on. Iga analüütilise konto deebeti või kreediti mõisted on samad, mis vastaval sünteetilisel kontol ning kõigi antud sünteetilise konto kohta peetavate analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ning kreeditkäivete ja lõppsaldode kokkuvõtted peavad võrduma vastava sünteetilise konto käivete ja saldodega. 3.3 Kassa- ja tekkepõhine raamatupidamine 3.3.1 Kassapõhine raamatupidamine Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lihtne arvestus, kus majandustehingud kirjendatakse ainult raha seisukohast lähtudes. Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada raamatupidamist kassapõhiselt. Kõikidel füüsilisest isikust ettevõtjatel lubatakse pidada oma tulude ja kulude arvestust kassapõhiselt
Kõik kommentaarid