50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
117 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pellarosa
Õppematerjali autor
Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986). Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid tendentse, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feministlik teooria käsitleb ning eristab nais- ja meessugu kahest tasandist lähtuvalt : bioloogiline- ja sotsiaalne sugu. Feministlik ideoloogia on mitmevormiline, see tähendab, et erinevad arusaamad feminismist küll ühtivad suurel määral, kuid siiski esineb ka erinevusi, peamiseks erinevuseks on arusaamad, kuidas ja milliste vahenditega neid eesmärke saavutada.
Teisel naiskongressil 1920 aastal olid peamisteks eesmärkideks naise vabanemine mehe eestkoste alt nii isiklikult kui ka majanduslikult, võrdsete õiguste saavutamine laste suhtes. Eesti iseseisvumisega said naised poliitilised õigused, mis viisid edasi feminismi teise perioodi. Edasi järgnes iseteadliku ja vastutusvõimelise naise rakendamine nii riiklikesse kui ka omavalitsusasutustesse. Iseseisvumise kaotamisega 1940. aastal soikus ka feministlik liikumine. Nõukogude perioodil ei omanud sugu tähtsust, kõik olid ühesugused seltsimehed. Naised töötasid ja teenisid ise elatist meestega võrdsetel ametipostidel, kuid töötasu suurus oli väiksem kui meestel. Selleaegsed naisorganisatsioonid olid direktiivselt ellu kutsutud ühendused, millel ei olnud sisu. Sellele vaatamata jõuti lääne feminisme edastada abordiõigusega, mis taastati 1955. aastal, mujal käis võitlus selle eest 1970. aastateni.
teadusele iseloomulikke tunnuseid mehelikena ning subjektiivsust, tundeid ja loodust käsitletakse kui naiselikke tunnuseid.1 (Keller 2001.19) 2. Feminism kui ideoloogia Ideoloogiaks nimetaksin sellist ideede, põhimõtete ja praktilise tegevuse süsteemi, millest lähtuvalt inimesed oma poliitilisi, majanduslikke või õiguslikke huvisid silmas pidades teadlikult osalevad või sekkuvad poliitikasse ja riigi juhtimisse. Feministlik ideoloogia väidab, et naised on süstemaatilise rõhumise objektiks meeste poolt, kuid vaatamata meeste ja naiste erinevusele ei tohiks naisi ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Seejuures lisaks mees- ja naissoole eristab feminism oma käsitlustes sugu ka teises kontekstis - bioloogilist sugu (sex), mis avaldub rohkem indiviidi tasandil, ja sotsiaalset sugu (gender), mis avaldub naise suhetes ühiskonnaga. Feministlikul ideoloogial on palju eri
traditsioonis on reprodutseerimine naise elueesmärgi ja naisesuse määratlejana kõrvale 1 Mõiste ja termin kasutatakse antud essees sünonüümselt. 4 tõrjutud naise intellektuaalsete võimete ees ning õiguse kõrval tegutseda kaasaja avalikkuses ning mõjutada poliitikat (Liljeström&Koivunen 2003: 227, 240). ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (The Dictionary of Feminist Theory) ütleb, et taastootmisel on feministlikus teoorias kaks tähendust: põlvkondadevahelise taastootmise protsess ja taastootlikus seoses igapäevaste kodutöödega ning sotsialiseerivad tegevused kodus, kaasaarvatud bioloogiline taastootlikkus ja seksuaalsus. Kui defineerida naisi kui üksnes taastootlikke elusolendeid , kujundab see valesti naise minapildi, seksuaalsed eelistused ja väljendused. Sama moodi mõjub see ka suhtele meeste, laste ja teiste naistega
See kajastub ka sotsioloogias kui teaduslikus süsteemis, seda enam et ühiskonnauurijate seas on mehed alati olnud valdavas ülekaalus. Niivõrd olulisele inimesi eristavale tunnusele nagu sugu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud, ning sageli on laiendatud järeldusi, mis olid tehtud ainult meestest koosneva valimi uurimise alusel, kogu populatsioonile. Järelikult on tekkinud vajadus sotsioloogia revideerimise järele soolõhisest vaatepunktist, mida feministlik perspektiiv ongi oma peamiseks eesmärgiks seadnud. Feministliku perspektiivi esindajad on revideerinud kõiki sotsioloogia harusid, avastades soolise diskriminatsiooni fakte ning selgitades nende põhjusi. Need uurijad usuvad, et soolise ühiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda soolise hierarhia kadumise. 8 Naiste õigused valimistel Kogu feminism sai alguse selleks, et naistele võidelda valimisõigus. Esimese riigina maailmas
silmade, tahetakse jõuda vaid kõrgemale ning kaugemale. Samas kui mujal maailmas on palju suuremaid probleeme! See aga läheb laias kaares mööda feminismist, kui ideoloogiast, mis on siiamaani maailmas eksisteerinud! Kasutatud kirjandus: 1. E. Annus ,,20.saj mõttevoolud" 2. Simone de Bauvoir ,,Teine sugupool" 3. Luce Irigaray ,,Sugudevahelise erinevuse eetika" (1984) 4. Luce Irigaray ,,Speekulum. Teine: naine" (1974) 5. ,,I am not a feminist, but...," 2006. www.torilmoi.com Artikkel ilmunud: www.sirp.ee Tõlkinud Lea Larin ja Roosi Talvik 6. Wikipedia ,,Feminism" 7. Linda Nicholson ,,Feministlikud vaidlused" 8. Joan Scott. ,,Only Paradoxes to offer" (1996)
Kirjutavad naisena: Hélne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel Prantsuse feminismi suund, täpsemalt naiskirjutus ehk écriture féminine, sündis 1970- ndail aastail reaktsioonist S. Freudi ja J. Lacani psühhoanalüütilistele teooriatele. Kui need mehed keskenduvad Oidipuse kompleksile ja seostavad keelesfääri isaga, siis prantsuse naisteoreetikud loovad keelesüsteemile (sümboolsele korrale) vastanduva vastukeele, mis lähtub emale suunatud armastuse kogemusest. Sellega muudavad nad küsitavaks Freudi ja Lacani teoorias esineva fallosekesksuse, nn fallotsentrismi. Mõnesid feminismi teoreetilisi põhimõtteid kriitiliselt hinnates võib jõuda arusaamisele, et neist lähtudes ei pruugi naised väljapääsuteed leida. Lea Rojola on järgmisi feminismi lähtekohti nimetanud lausa ummikusse viivatena. "Kui tahame ära kaotada erinevuse, ähvardab meid oht jõuda välja sellise võrdõiguslikkuse määratluseni, kus mõõdupuuks on edasi mees ja väärtustatud lähtekohaks meeski
Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja zanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate zanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles "Tõlgendusest" ( , De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused: Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid