Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus
sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul
Milline nägi välja parlamentaarse monarhia sisu? Oliver Cromwell. Inglise riigimees ja sõjaväelane Ta oli äge puritaan, kelle tegutsemismotiivid olid peamiselt usulised. Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. Cromwell sooritas halastamatud sõjaretked Sotimaale ja Iirimaale. Ta keeldus troonist, kuid võttis endale lordprotektori tiitli. Maria Theresia, Joseph II ja Friedrich II valgustuslikud reformid. Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna M.Theresia ja keiser Joseph II.Hariduse edendamiseks laiendas M.Theresia rahvakoolide võrku.Joseph II ajal vastu võetud tolerantsuspatent.Finantsreform. Friedrich II: Preisi valgustatud valitseja. Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja. Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine
parlamendi ja vabariigi suhtes eriti sooje suhteid. Peateos ,,Leviathian. Ta arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Lõpetamaks kõikide sõda kõikide vastu, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu. Viimane on ühiskonnale vajalik, ning seetõttu kasulik, kui see on võimalikult tugev. Parimaks pidas absolutismi. ( Inglismaa ) · J. Locke pooldas nn loomuõiguste olemasolu riigi tekkides loobusid inimesed osast oma õigustest riigi hüvanguks, seega on riik saanud oma võimu rahvalt ja peab tegutsema rahva hüvanguks. Ta kaitses rahva mässuõigust, aga vägivalda tohtis kasutada vaid vale ja ebaseadusliku võimu vastu. Locke'ilt pärineb ka võimude lahususe idee. Tema peateoseks on ,,Essee inimmõistusest" ( Inglismaa )
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse
Voltaire (1694-1778) · Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane · Pidas peavaenlaseks katoliku kirikut · ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" · Uskus kõrgema olevuse olemasolusse · Lähtus loodusõiguse teooriast inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest · Õiglane on ühiskonnakord, mille aluseks vabadus ja omand · Rõhutas isikuvabadust, sõna- ja trükivabadust, sõltumist seadustest · Ideaal valgustatud absolutism valitseja liit filosoofidega Charles Montesquieu (1689-1755) · ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduse vaim", ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" · Arvustas Prantsusmaa olusid · Analüüsis kolme valitsemisvormi despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik · Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat · Keskel kohal oli võimude lahususe teooria · Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
6.Rooma numbrid MCDXCII-1492 MDLV-1555-augsburgi usurahu 7.3 tähtsaimat usutunnistust-luterlus, kalvinism ja anglikaani 8. mõisted Rekonkista Konkordaat 7 vaba kunsti-ülikooli kohustuslikud õppeained, mis tähendasid baasharidust. 8.õige/vale. Uusaeg 17-19 saj. Uusaeg jaotatakse kahte perioodi. I periood 17-18 saj.-Vana korra aeg ancient regime. Traditsioonid püsivad. Ühiskond on seisuslik. Talupoegadel puuduvad õigused. On kas pärisorjad või renditalupojad. 17.sajand on tuntud kui absolutismi aeg. Kuningavõim on absoluutne ehk piiramatu. Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust. Aadliku põhieesmärk on kuningale tähelepanu äratamine. Barokk on õukonnastiil, riietus ja lossid väljendasid valitseja hiilgust ja vägevust. Domineerib endiselt agraarühiskond ja põlluharimine. 18.saj sai alguse valgustusfilosoofia. See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad
Kõik kommentaarid