50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 145 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rossana
Õppematerjali autor
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6
Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof
4 Holokaust 21.jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi (Auschwitzi), Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrisse. Babii Jaris Kiievi lähedal toimus üks kurikuulsamaid Teise maailmasõja massimõrvu. 29.-30.septembril 1941. aastal hukkasid Saksa eriüksused siin 30000 juuti. Holokaust on keskne sündmus arusaamast Lääne tsivilisatsioonist, rahvusriigist, kaasaegsest bürokraatlikust ühiskonnast ja inimloomusest. See oli ettekavatsetud massimõrv miljonite süütute inimeste jaoks. Juhitud rassistlikust ideoloogiast, mis pidas juute “parasiidist kahjuriteks”, kes väärivad ainult hävitamist. Natsid rakendasid enneolematus koguses genotsiide. Kõik Euroopa juudid määrati hävingule: haiged ja terved, rikkad ja
nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu
,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik vastuhakk repressioonidele
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini.
Holokaust Mõiste "holocaust" Pärineb kreeka keelest, tähendab "täiesti põlenud" Tänapäeval tähendab eelkõige juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta Nürnbergi seadused Polii
enam kui näiteks sajand või pool tagasi.Õnneks on Eesti tolerantne riik.Meie riigi pinnal toimunud häbiväärsed kuriteod pole sooritatud meie initsiatiivil.Natsid on pitseerinud meid kaasosalisteks oma arrogantsetes tegudes.Eestis on ilmnenud antisemitismi suurel määral, kuid see kõik okupatsioonivõimude survel, mitte eestlaste agarusest.Eestis on püstitatud mitmeid mälestusmärke-ja sambaid ning memoriaale, mis on pühendatud holokausti ohvritele ja juutidele. Antisemitism ja holokaust ei puuduta siiski vaid juute.See mõjutab pea kõiki vähemusrahvaid sealhulgas mustlasi.Minu referaadi läbivaks teemaks on siiski, vaid juutide kurb saatus.Uurimus räägib kõigest toimunust väga kokkuvõtlikult.Kajastamist väärt sündmusi on aga väga suurel määral.Lugeda saab antisemitismi tekkimise põhjustest, sellest, mis on holokaust, Teise maailmasõja aegsetest kuritegudest ning antisemitismist Eestis. Põhjalikumalt aga järgmistes peatükkides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid