Kodusõjad ja vabariigi lõpp (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Spartacus ja Ceasar

Spartacus ja Ceasar Spartacus (arvatavasti 120 ­ 70 eKr) oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Ta ässitas orje mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine.Ta põgenes koos teiste gladiaatoritega koolist. Põgenikud varjusid järsul Vesuuvi mäel, viis ainult üks tee. Ümbruskonna rikastelt röövisid nad endale korraliku relvastuse ja suutsid vastu hakata isegi sõjaväele, sest neid oli lapsest saati elu ja surma peale võitlemiseks õpetatud. Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale metsviinapuu väätidest redelid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljast

Ajalugu

45

pptx

Antonius ja Kleopatra

Kleopatra muretu jõudeelu lõppes päeval, mil Julius Caesar 44. a märtsis tapeti.* Kleopatral tuli mõelda oma julgeolekule. Ta põgenes Egiptusesse, et päästa nii enda kui ka oma poja Caesarioni elu. _____________ * Caesari tapjate hulgas oli ka Brutus (85­ 42 eKr) ­ Rooma riigimees, kes võlgnes kogu oma karjääri Caesarile; senatis peeti teda Caesari lemmikuks, kuid ta ühines Caesari tapjatega; surma eel jõudnud Caesar hüüda: Ka sina, mu Brutus!  Rooma vabariigi lõpp Caesarit tappes soovisid vandenõulased säilitada vabariiklikku korda ­ Caesarist oli saamas ainuvalitseja, ehkki täidesaatev võim allus endiselt senatile (mis oli roomlaste parlament). Vandenõulased uskusid, et Caesari kõrvaldamisega jääb vabariik alles. Paraku läks hoopis teisiti ... Algas kodusõda Caesari pooldajate (Octavianus, Antonius) ja vastaste (Brutus, Cassius) vahel. Peale jäid esimesed. See tähendas vabariigi peatset hukku ja ainuvalitsuse (keisririigi) algust.

Ajalugu

9

odt

GAIUS JULIUS CAESAR

tema auks Julius'eks (juuliks), nagu enne öeldud. Paljud vabariiklased leppisid seisukorraga, kuid mitte kõik. Nad asutasid vandeseltsi, et Caesarit surmata ja seega vabariiki päästa. Kui Caesar kord senatisse läks, kogunesid vandeseltslased ta istme lähedusse ja lõid ta pistodadega surnuks (44. a. e. Kr.) Caesarit olla küll hoiatatud, kuid ta vastanud, et keegi ei suuda oma saatuse eest põgeneda. Caesari surm vabariiki ei päästnud: algasid uued kodusõjad, mis lõppesid Octavianuse võimulepääsemisega (31. a. e. Kr.). Caesar abiellus 84 eKr Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga. Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Cornelia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr

Ajalugu

4

docx

Vana-Rooma kronoloogia ja mõisted

sellega oma sõjalise tähtsuse. 3. Kolmas Puunia sõda(146 a eKr) vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago · Puunia sõdadega samaaegselt laiendas Rooma valdusi ka ida suunas · 146 a eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka · 133 a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi valdused Väike-Aasias roomlastele, seega omandasid roomlased oma esimesed valdused Aasias Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133­ 30 a eKr) · 2. ja 1. Sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma sõjavägi- kodanikest koosnenud vägi asendati palgasõduritega. · Algasid kodusõjad · Senati võim vähenes ning Rooma rahvas oli tihti senati otsustega rahulolematu, riigi asjade otsustajaiks said väepealikud · Neist võimsaimateks tõusid Pompeius ja Caesar, sõlmisid liidu ühiseks juhtimiseks

Ajalugu

10

doc

Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.

Algul kasutati seda patriitside perekondades ja seda pärandati perekonnas. Lapsendatud pojad said kasuisa kolm nime, aga nime lõppu pandi veel anus. Kuningate perioodi seisused Patriitsid (ladina keeles isasid omavaid) - pärinesid senatisse kuuluvatest suguvõsadest. Algselt nad moodustasitki Rooma rahva. Plebeid - esialgu oli nad need kodanikud, kes ei põlvnenud senati suguvõsadest, lihtrahvas. Plebeid jagunesd kaheks. 1. Kõige jõukamad olid ratsanikud, vabariigi ajal kuulusid nad patriitsidega ühte valitsevasse klassi. 2.jalaväelased, kes olid keskmise jõudsusega pleibeilased.3. proletaanlased olid kõige vaesemad ja neil ei olnud mitte mingit varandust peale laste. Klienteelsuhted Kujunesid välja kuningate perioodil ja tähendasid seda, et vaene kodanik andis ennast vabatahtlikult rkkale patroonile kliendiks, tema hoole alla ja sai vastutasuks maad rentida.

Ajalugu

12

docx

Gaius Julius Caesar

GAIUS JULIUS CAESAR 100-44 eKr Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit võib pidada oma aja üheks väljapaistvaimaks is

Õigus

7

doc

Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta

filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku Rooma ajaloo ja poliitika kohta Vergilius - oli rooma kirjanik, peateoseks on eepos "Aeneis". ÜL 5 Millised ülesanded olid Rooma Vabariigis järgmistel ametiisikutel või institutsioonidel: Magistraadid ­ oli kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Senat ­ valitsev riiginõukogu ­ koosnes endistest ja tegevatest magistraadidest. Senaatroid olid ametis eluaegselt. Vabariigi lõpupoole ligi 600 liiget. Juhtis välispoliitikat, sõjandust, rahandus. Rahvakoosolek ­kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikud ettepanekuid teha ei võinud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväe osade järgi, iga andis ühe hääle. Need olid korraldatud nii, et rikkamatel oli suurem mõju. Konsul ­ oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit.

Ajalugu

9

doc

Vana-Rooma

Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr ­ 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varanduslike tsensuste järgi armeesse värbamine asendati vabatahtlike kutsumisega sõjaväkke, mis erinevalt eelnevast maksis nii palka kui ka andis varustuse ning peavarju.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)