50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hany
Õppematerjali autor
Evli Securities AS 8. Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Esmane turg Võlakirjade turg Järelturg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 2 9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid · Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) · Maaklerifirmad (brokerages) · Kommertspangad · Kindlustusseltsid · Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval:
Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid raha hankijad Investorid raha paigutajad Vahendajad kutselised osalised Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet, võlasuhet või õigust omandisuhtele
Peamised investerimisteenused: • väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel; • väärtpaberitega oma arvel kauplemine; • väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine; • väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine. 8. Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg; Aktsiaturg; Tuletisinstrumentide turg; Esmane turg; Järelturg; Reguleeritud turg (s.h. börs); Reguleerimata turg (Over the counter) 9. Väätpaberituru osalised a) Emitendid - raha hankijad b) Investorid - raha paigutajad (• Otseinvestorid; • Portfelliinvestorid) c) Kutselised investorid: • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements); • Maaklerifirmad (brokerages); • Kommertspangad; • Kindlustusseltsid; • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. d) Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja 10.Balti väärtpaberituru emitentide nimekirjad
(Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes ja kuidas seda otsustavad ongi koordinatsiooniprobleemiks. 4. Finantssüsteemi põhikomponendid Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha
vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon
2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid