50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RideOrDie
Õppematerjali autor
Noori varitsevad ohud Noored on meie tulevik, nendest saavad meie järgmised saadikud, teadlased, sportlased, ärimehed. Aga enamus ei saa selleks kuna on sattunud ohu küüsi, mis noori kimbutavad. Mis on noorte suurimad ohud, millest peaks kindlasti hoiduma ja kuidas mitte lasta sellel ennast mõjutada? Suurimad pahed, mis ohustavad tänapäeva inimesi- suitsetamine, narkootikumide tarbimine, alkoholi liigtarbimine, hasartmängimine. Faktumi uuringud on kindlaks teinud, et ligi 2,4% Eesti inimkonnast,mis on ligi 25.000, kannatab hasartmängu sõltuvuse all. 40% aga tunnistavad, et mängivad kasiinoaparaatidel maha enam kui 1000 krooni päevas. See on üsnagi suur number ja
Tegelikult täidab sigaret vaid ümberlüliti funktsiooni. Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Erinevate maade õpetlaste mitmeaastased vaatlused tõestavad, et suitsetajatel esineb närviatakke palju sagedamini kui nendel, kes saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. Need samad tegurid, mis sunnivad noori suitsetama - uudishimu, protestimeelsus ja eakaaslaste surve - võivad teenida aga hoopis vastupidist eesmärki. Uudishimu selle kohta, kuidas suitsetamine sinule mõjub ja kuidas see inimest mõjutab, saab rahuldada ka ilma suitsetamata. Miks vanemad ütlevad, et ära suitseta - nad teavad, milleni see viib. Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt. Siiski võiks mõelda hoopis käesolevale hetkele - suitsuhais, mis jääb külge riietele ja juustele, mis tuleb suust ja
Kohtla-Järve Ühisgumnaasium Noored ja suitsetamine Uurimustöö Õpilane:Darja krivodonova Klass: 8.b Juhendaja: Asta Hiiesalu Kuupäev:07.03.2011 Kohtla-Järve Sisukord 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4.Noored ja suitsetamine 5.Kokkuvõtte 6.Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Suitsetamine on üha enam suurenev probleem nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste seas. Paljud tänapäeva noored alustavad suitsetamist juba väga varakult, umbes 12.-15. aastaselt. Suitsetamise põhjuseks nii nooreseas on halb eeskuju sõprade, tuttavate kui ka koduse eeskuju näol. Peamiseks põhjuseks on soov teada saad selle tervisele kahjuliku meelemürgi maitsest ja toimest. Kahjuks aga ei mõel
alla 18-aastastele noortele ilma dokumendi esitamiseta. Sõidukite juhtimine ebakaines olekus Läbi aastate on olnud alkohol suurim liiklusõnnetuse põhjustaja. Eestis põhjustatakse aastas keskelt läbi 380 liiklusõnnetust, kus hukub umbes 64 isikut. Kui juhtida autot siis tuleks seda teha alati täiesti kaines olekus. Isegi üks klaas lahjat alkoholi võib põhjustada suure õnnetuse. Alkohol ja teismelised Teisme eas noorukid peaksid teadma kuidas mõõdukalt alkoholi tarbida. Enamus noori puutub kokku alkohoolsete jookidega pidudel ja klubides. Liigse alkoholi tarbimisel võivad olla rängad tagajärjed, millele ei mõelda enne alkoholi tarbimise algust. Palju on olukordi kus teismelistel on kas alkoholimürgitus tekkinud või on sattunud kaklusse joobes olekus. Sellepärast tuleb alati mõelda enne joomist kas tasub ikka või mitte. Inimesed on alkoholijoobes ka pahatihti rohkem agressiivsed ja ei saa aru mida teevad. Seda on meist
Tegelikult täidab sigaret vaid ümberlüliti funktsiooni. Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Erinevate maade õpetlaste mitmeaastased vaatlused tõestavad, et suitsetajatel esineb närviatakke palju sagedamini kui nendel, kes saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. Need samad tegurid, mis sunnivad noori suitsetama - uudishimu, 10 protestimeelsus ja eakaaslaste surve - võivad teenida aga hoopis vastupidist eesmärki. Uudishimu selle kohta, kuidas suitsetamine sinule mõjub ja kuidas see inimest mõjutab, saab rahuldada ka ilma suitsetamata. Miks vanemad ütlevad, et ära suitseta - nad teavad, milleni see viib. Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt
Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Kuna täiskasvanud suhtuvad
nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda, et lausa 43,1% noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne. Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on kanepi korduvalt tarvitanud ning 15% on teinud seda kord elu jooksul. Teiste narkootikumide (nt ecstasy, amfetamiini, kokaiini, heroiini) hankimine on kanepiga võrreldes juba palju keerulisem, kuid noorte
1.2.1 NAISED JA SUITSETAMINE Oleme harjunud teadmisega, et naised elavad meestest kauem. Ometi väidavad meedikud, et lähitulevikus võib olukord muutuda. Ja põhjuseks ei midagi muud kui meie kauni soo kirg sellise hukutava harjumuse vastu nagu suitsetamine. Sigaretipakile märgitud light või mild jätab mulje nagu oleks tegemist tervist peaaegu mitte kahjustavate sigarettidega, tegelikult on see vale ja eksitav. Tubakatootjad püüavad valede kujutluste loomisega ärgitada noori naisi suitsetama - ahvatlevad reklaamid saledatest, ilusatest ja imetlus- väärsetest naistest tekitavad soovi nendega samastuda. Tubakareklaam püüab jätta muljet, et suitsetav naine on enesekindel ja seksuaalselt atraktiivne. Tubakareklaam trügib isegi spordivõistluste, kunstinäituste ja muusikaürituste sponsoriks - kõik selleks, et ahvatleda naisi suitsetama. Kannatajateks jäävad eelkõige veel sündimata lapsed. Naistel võib olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid