50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NoraTender
Õppematerjali autor
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid
LIPIIDID 1. Lipiidid struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida.
Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.03.2012 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped
DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal
glükoosaminoglükogaanid. Rakupinna ja ekstratselluaarse maatriksi komponendid. Ntks sündekaan. Funktsioonid: raku kasvu kontroll (kasvufaktorite sidumine proteoglükaanidega glükokalüüsis loob rakupinna kasvufaktorite reservuaari; liigeste polsterdamine (kõhre maatriksi proteoglükaanid absorbeerivad suures koguses vett. XII LIPIIDID 1. Lipiidid on struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse: rasvad, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, trepenoidid (sh steroidid). Funktsioonide järgi jaotatakse: varulipiidid (enam kui 80% adipotsüütide massist); struktuurilipiidid (5-10% raku
Glükoproteiinid valk moodustab suurema massiosa, rakumembraanide koostises, vereseerumi algud, jm. Proteoglükaanid valk on liidetud glükoosaminoglükaanile, süsivesikute osakaal on suurem kui glükoproteiinides; struktuurikomponendid või määredained. Mutsiinid ehk mukoproteiinid koosnevad peamiselt süsivesikutest, valgule on seotud harilikult N-atsetüülglaktoosamiin; limaskesta komponent; määrdeaine. IX. LIPIIDID. (Õpik lk 153-164) 1. Lipiidide definitsioon, klassifikatsioon ja bioloogiline roll. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped: struktuuride esitusviisid, triviaal- ja süstemaatilised nimetused, levinumad esindajad. Lipiidid vees lahustumatud molekulid, mis orgaanilistes lahustites lahustuvad väga hästi. Roll: energia säilitamine, membraanide komponendid, signaalülekanded radades. Klassifikatsioon: 1) Vabad rasvhapped peamiselt energiaallikas;
hübriidsed makromolekulid, mis koosnevad heteropolüsahhariidist ja polüpeptiidist koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte/kahte tüüpi glükoosaminoglükaanid c. Lipopolüsahhariid PÕHILINE: polüsahhariidid + lipiidid - O-antigeenid + tuumikoligosahhariidid (sellest koosnevad nn "karvased sabad") d. Glükoproteiin Liitvalgud, mis sisaldavad mitteaminohappilise osana süsivesikuid. Oligosahhariidid on seotud valgule kas N-või O-aatomi kaudu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid