SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

docx

SPORTLIKU TREENINGU PÕHITÕED

Stiil – tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomulikud antud sportlasele 2. Treeningu eesmärk 1. Motivatsiooni kujundamine - Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, teadmiste ja oskuste omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse arengut, äratavad huvi spordi vastu: • vahetult mõjutavad (huvitav õpetamine, meeldiv treener, näitlike ja tehniliste vahendite kasutamine jt); • perspektiivselt mõjutavad, mis on seotud sportliku tegevusega tulevikus (treeningute jätkamise soov, eesmärgid, spordialase hariduse omandamine jt); • intellektuaalsed – vaimsed ja mõistuspärased (rahuldus treeningtööst, keeruliste liigutusülesannete lahendamisest jt). 2. Konkreetsete treeninguülesannete püstitamine ja teadvustamine. Efektiivne

Sport

26

docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

(Nimetage vähemalt kolm parameetrit.) 1- sportlase rühti 2- kehaosade aktiivsust 3- passiivset liigeseliikuvust * ( need on ka nt : lihasejõunäitajaid, staatilist ja dünaamilist tasakaalu ja koordinatsiooni) 8. Kuidas saab spordifüsioterapeut treenerile tema igapäevatöös abiks olla? Spordifüsioterapeudi juurde saab suunata vigastatud sportlase ravile, et saavutada kiirem taastumine. Füsioterapeudi käest saab treener õppida teadmisi, et ennetada vigastuste tekkimist. 9. Millistele aspektidele sportlase liigutusmustris tuleb pöörata tähelepanu sügavkükitestil? A. Eestvaates. Käed, õlad ja pea on algasendis ja püsivad liikumisel sümmeetriliselt. Kehatüve ja puusavöötme asend jääb sümmeetriliseks. Põlved on stabiilsed, ei vaju sisse- ega väljapoole. Hüppeliigesed jäävad ka lõppasendis paralleelseks, kannad ei vaju sisse- ega väljapoole. B. Külgvaates

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

34

docx

Treeningõpetuse alused

  Struktuursed muutused mikroskoopilised (kas treening on mõjutanud organismi soovitus suunas)  Mõõdetakse treenitavad funktsiooni, sest selle püsivad muudatused baseeruvad struktuuri muudatustel (kontrollvõistlused, funktsionaalsed testid)  Superkompensatsioon treeningust treeningusse raskesti märgatav  Muudatused on väikesed ja kulgevad erinevates töövõimet tagavates organsüsteemides erineva tempoga  Treener peab jälgima lihaste kõrval ka järgmiste töötavate struktuuride koormustaluvust ja taastumist (NS, südame-veresoonkond, kõõlused, liigesed)  Kui treeningute eesmärgiks on töövõime paranemine mingi treeningperioodi lõpuks siis sportlase treeningkoormused peavad pidevalt suurenema (muidu kohaneb organism kindla koormusega ning ei arene edasi) Väsimus  On treeningtunni eesmärgiks

Sise- ja närvihaigused

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................

Inimeseõpetus

16

docx

Treeneri tasemekoolitus 3. tase. Spordi üldained

3) Püüdke põhjendada kõige üldisemaid nõudeid maksimaalse kiiruse arendamisel. intensiivsus 95-100% maksimaalsest kestus kuni 10 sek spetsiifilisus (vastavus konkreetse spordiala nõuetele) ärritajate vahelduvus (kiiruste varieerimine) suhteliselt pikad taastumispausid (pulsi taastumine 90-100 löögile min) tahtejõu kontsentratsioon soorituse tehniline kvaliteet, lõdvestatus 4) Miks peab treener tundma energiaga kindlustamise protsesse vastupidavuse erinevate liikide arendamisel? Et vajalikku vastupidavust õigesti treenida. 11 5) Millised lihasjõu liigid aitavad otseselt kaasa maksimaalse kiiruse ja millised aeroobse töövõime baasi loomisel? 1) plahvatuslik ja kiire jõud. 2) Kestusjõud, lihasvastupidavus Spordipsühholoogia olemus ja vajalikkus

Sport

14

docx

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

ja püsivus), mida mõjutavad sisemine, välimine ning amotivatsioon. Enesemääratlusteooria on seotud eneseregulatsiooniga selles osas, et inimene määratleb enda käitumist ning sellega kaasnevaid probleeme, püüab neid lahendada v kõrvaldada. Emotsioonidele suunatud toimtuleku puhul kasutatakse mõtteid, et end ülesande sooritamise ajal paremini tunda ehk kasutatakse sisekõne, sisemist motivatsiooni. 11. Kuidas planeerida kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri poolset tegevust, et see oleks õpilasi toetav ja motiveeriv enesemääratlemise teooria seisukohast lähtuvalt? Tuleb valida selliseid harjutusi või planeerida sellised tegevused, mis oleksid eakohased ning jõukohased. Seeläbi saab õpilane tunda, et ta suudab ümbritsevas keskkonnas efektiivselt tegutseda ning seläbi kogeda edu ja kontrolli enda tegevuse üle. (Vajadus kompetentsuse järele). Valida harjutusi või planeerida tegevusi, mis oleksid huvitavad ning ühtaegu ka

Spordipsühholoogia

20

doc

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui palju kulutab õpetaja erinevatele tegevustele tunnis, mille poolest erineb õpetaja käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate

Spordipedagoogika

14

pdf

II tase psy MA002242

Loomulikult ei tuleks laste eelistustest lähtuvalt hakata võistlemist taunima, kuid seoses võistlemisega tuleks rangelt järgida spordipsühholoogias levinud vastavat käsitlust (vt Treenerite tasemekoolitus, I osa, Vajaduste saavutusteooria). Käesoleva teema raames tutvustatakse laste sportimishuvi peamisi motiive, aga Noorsportlaste ka spordist loobumise põhjuseid. Samuti tutvustatakse treeneri strateegiaid puhul tuleb seoses erinevate motiivide rakendamisega ning laste psühholoogiast lähtuvaid eriti täpselt nõuanded stressi all kannatavate lastega suhtlemisel. jälgida järgmist

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)