Seaduse dispositiivsuse ja lepinguvabaduse põhimõte (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

pdf

Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule

Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. (VÕS § 2 lg 2) VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Seaduse dispositiivsuse põhimõte ­ VÕS-s sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi (VÕS § 5). Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1)

Õigus

7

docx

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

- Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatus tahte väljendamine eraldi tehinguda (käsutustehinguga) - Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4): käsutuslepingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (ehk kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja ­kindluse huve. - Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 26 lg 3; 28 lg 2 Heausklikuks omanikuks pole võimalik saada, kui omandatud ese on varastatud. 3. Era- ja avaliku õiguse eristamine 1. huviteooria 2. subjektiteooria 3. täiendatud subjektiteooria 4. subordinatsiooniteooria 3.1. Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ­ese Reguleerimisese Reguleerimisme

Tsiviilõigus

5

doc

Lepinguõigus

1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING ­ asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETU

Õigusõpetus

136

doc

KASUTUSLEPINGUD

Nimelt kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta kehtib üksnes juhul, kui: 1. üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ja 2. üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas ja 3. üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt määratud. Kuna üürileandjal on õigus ühepoolselt kokkulepitud üüritasu suurendada, tekib tahes tahtmata küsimus, millises ulatuses on lubatud üüritasu suurendamine? Üldjuhul kehtib põhimõte, et üürileandja ei tohi eluruumi üürimistest saada ebamõistlikkult suurt kasu. Seega üürileandja võib tõsta üüri täpselt nii palju, et ta ei saaks eluruumi üürimistest ebamõistlikku kasu. VÕS § 301 lg 1 tulenevalt võib öelda eluruumi üür on ülemääraselt suur, kui eluruumi üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu, välja arvatud juhul, kui tegemist on luksuskorteri või -majaga. Samas üüri suurus ei ole

Õigus

18

doc

Võlaõiguse konspekt

3. perekonnaõiguslikud nõuded (elatis, ülalpidamine) 4. pärimisõiguslikud nõuded Vastutus ­ minu negatiivse käitumise korral pean kandma õiguslikke tagajärgi, mida võlausaldaja võlgniku suhtes sunniviisiliselt kohaldab (§ 103 lg 1) Viisakussuhete alusel ei teki õiguslikult siduvaid kohustusi. Võlasuhte tekkimine - võlasuhte tekkimise peamine alus on võlaõiguslik leping. Lepingu sõlmimiseni jõutakse kui lepingu pooled on saavutanud konsensuse. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32). LEPINGUD. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

Õigus

11

docx

Lepinguõiguse kontrollküsimused

Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu

Lepinguõigus

28

docx

TÖÖÕIGUS

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. kaugtöö, renditöö, summeeritud tööaeg (8) Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale enne tema ärasõitu riigis töötamise aja, töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused. Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Tööandja võib 13­14-aastase alaealisega või 15­16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida

Tööõigus

13

docx

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga

Lepinguõigus

Kommentaarid (0)