100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
106 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
must1
Õppematerjali autor
Eessõna Jalgrattasport on spordiala, mida harrastatakse jalgrattal. Läbi aegade Eestis ühe edukama spordiala, jalgrattaspordi juurde ulatuvad XIX sajandisse, täpsemalt astasse 1886. Just sel tähelepanuväärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Juba kolm aastat hiljem (1889) sai teoks esimene pikamaasõit marsruudil Riia-Tallinn, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti,et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti
Grete Treier Grete Treier on Eesti esimene naisnaisprofirattur. Ta sündis 12. detsembril 1997. aastal Tartus. Ta on abielus Edgari Treieriga, kes on ka tema treener ning neil on ühine tütar Anete. Hetkel pedaalib Treier Itaalia klubi Causs RDC ridades. Kooli ajal oli Grete suhteliselt spodivõõras inimene. Keskkooli lõpupoole hakkas ta vaikselt kergejõustikuga tegelema, kuid trenni tegi ta paar korda nädalas. Jalgrattaspordiga hakkas Treier tegelema oma abikaasa õhutusel, kes on endine Eesti tippjalgrattur. Juba oma esimesel maastkiuratta maratonil saavutas ta kolmanda koha. Paari aastaga sai tast parim naisjalgrattur Eestis. Ta võitis nii maanteel kui maastikuratta sõidus kõiki oma konkurente. 2006. aastal alustas Grete Treier oma ratturi karjääri välismaal. Veebruaris siirdus 28-aastane Treier koos Kata-Liina Normaku ja Ly Paadiga Prantsusmaale ja tõmbas selga Chambery klubi särgi. Algul oli plaan õppida vaid grupis sõi
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 192
Algselt kiivri valmistamiseks kasutatud nahk Kiivrite disain muutus hüppeliselt. Uue materjalina Sportlik eluviis muutub aina populaarsemaks, Eestis on kiivri kandmine kohustuslik alla 16-aastastel ratturitel. Vaakumvormimine - PC või ABS leht kuumutatakse ning imetakse vaakumiga vormi peale. Selle meetodiga Enim ostetud kiivrid on sportliku välimusega (voolujooneline, palju õhutusavasid) kuid Rahvastiku arv tõuseb pidevalt
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3
Rapla Ühisgümnaasium 11.R Motokross ja selle areng Raplamaal Uurimistöö Juhendaja: Rapla 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis..............................................................4 2. Motokross Raplamaal......................................................................................... 7 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi..............................................9 3.1 Vanus............................................................................................................ 9 3.2 Vanemate suhtumine.............................................................................
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid