EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ MIS ON RAHAPESU JA MIKS SELLE VASTU VÕIDELDAKSE? Makroökonoomika Koostaja: Artur Nadarjan Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... 3 Rahapesu.......................................................................................................... 4 Kokkuvõte.......................................................................................................
Eesti infotehnoloogia kolledz IT süsteemide arenduse õppekava Tanel Pääro Mis on rahapesu ja miks selle vastu võideldakse essee Juhendaja: Lembit Viilup Tallinn 2013 Rahapesu on meie ümber eksisteerinud juba mõnda aega. Kõik ikka sellepärast, et legaliseerida kriminaalsel teel teenitud ,,musta" raha. Kuid paljudel pole aimu, mida see protsess tegelikult endast kujutab ning seepärast heidan pilgu minevikku, vaatan olevikku ja annan ülevaate rahapesu olemusest.
Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel
Võlakirjadega järelturul kauplemise võimalus avardab võimalike investorite ringi ja suurendab nende huvi võlakirjadesse investeerimise vastu. Ettevõttel on võimalus võlakirjad enne lunastamistähtaega järelturult tagasi osta, suurendades finantsjuhtimise paindlikkust. 16.Avalikuks mineku võtmeaspektid 17.Turumanipulatsioonid ja kauplemisjärelevalve Kauplemisjärelevalve: MIKS? a) Õiglane hinnakujunemine; b) Näpuvigade likvideerimine; c) Manipulatsioonide vältimine. KUIDAS? a) SMARTS (eelseadistatud alarmid); b) Market Replay; c) Online-jälgimine; d) Volatiilsuslimiidid. MIS EDASI? a) Tehingute tühistamine, reputatsiooni kaotus; b) Maakleri litsentsi tühistamine; c)Kriminaalvastutus. 18.Info avalikustamine ja insaiderid Avalikustamine Teabe avalikustamise põhimõtted - Avalikustada tuleb kogu teave, mis võib oluliselt mõjutada ettevõtte väärtpaberite hinda. Avalikustamine peab toimuma ilma põhjendamatute viivitusteta
sest oma varjatud ja ülikiirelt muutuva olemuse tõttu ei allu ta ühelegi kindlale määratlusele ja teooriale. Küll aga on võimalik läbi kogemusliku tunnetuse, võrdluse ja analüüsi luua teoreetiline pilt nendest õigusliku regulatsiooni valdkondadest, mis eriti tundlikult reageerivad organiseeritud kuritegevuse kui sotsiaalse nähtuse levikule ühiskonnas ja annavad võimaluse negatiivse võimu kohalolekule ja mõjule positiivse otsustusprotsessi üle.(Anvelt 2002. 3). Tooks välja kuidas on sõnastanud organiseeritud kuritegevust ÜRO, Euroopa Liidu Nõukogu, Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon ja millised on karistused Eestis ja Venemaal. ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni järgi on organiseeritud kuritegelik grupp kolmest või enamast liikmest koosnev struktuureeritud grupp, mis eksisteerib teatud perioodi vältel, sooritamaks ühe või enama antud konventsioonis
1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks! EUROOPA LIIDU LOOMINE 9 mai 1950.a esitab Robert Schuman deklaratsiooni, millega tehti ettepanek asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ); 18 aprill 1951.a kirjutati alla Pariisi kokkulepe;
Riiklik narkostrateegia on vastavuses Euroopa Liidu narkovaldkonna acquis'ga, mis on alljärgnev: 1. langetada illegaalsete narkootikumide levimust; 2. vähendada narkootikumidega seotud tervisekahjustuste esinemist ja narkootikumidega seotud suremust; 3. tõsta edukalt ravitud narkosõltlaste arvu; 4. langetada narkootikumidega seotud kuritegevuse taset; 5. vähendada narkootikumide kättesaadavust; 6. võidelda rahapesu ja lähteainetega illegaalse kaubitsemise vastu ning langetada märkimisväärselt nende juhtumite arvu. Strateegia käsitleb kompleksselt nii narkootikumide nõudluse poolt (ennetus, ravi, rehabilitatsioon) kui ka pakkumise poolt (erinevate jõustruktuuride tegevus: politsei, toll, 1 piirivalve). Käesolev strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda
Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Turu kutseline osaline võib osutada üksnes neid teenuseid, mille osutamiseks tal on olemas tegevusluba. Tegevusluba on tähtajatu, ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud. 10. Balti väärtpaberituru emitentide nimekirjad Balti põhinimekiri - Väärtpaberibörs (34 aktsiat) Balti lisanimekiri - Reguleeritud turg (44 aktsiat) First North Baltic - Alternatiivturg (2 aktsiat) Balti võlakirjade nimekiri (umbes 10 emitendi, sh. Leedu riik) Balti vabaturg (peatatud) 11. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele
Kõik kommentaarid