Keskkonnaõiguse kordamisküsimused (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

60

pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse koditseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9

Keskkonnaõigus

8

doc

Keskkonnaõigus arvestus

puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. 2. Keskkonnaõiguse ajalooline areng – Õpik lk. 42 – 46 , Loeng Keskkonnaalastele õigustele on keskkonnaõiguses viimaste kümnendite jooksul üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3

Bioloogia

16

rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" ; konspekt I-V ptk

- keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt - keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt Keskkonnariskid: - kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi. - hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed) ohud (riskid). Lõplik teaduslik tõestus puudub, kuid on olemas empiiriline kogemus või teooria. Rakendatakse ettevaatusprintsiipi. - spekulatiivsed ohud ­ põhinevad üksnes oletustel. Nendega keskkonnaõigus ei tegele. Normatiivne ettevaatusprintsiip ­ otsene ettevaatuskohustus (Rootsi, Saksa) Strukturaalne ettevaatusprintsiip ­ rakendub teiste normide kaudu (kk-mõju hindamine, kk-load jne). 1992 Rio de Janeiro ,,Agenda 21" 1985 osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 1987 selle Montreali protokoll- esimense sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks. 1997 Kyoto protokoll ­ kasvuhoonegaasid

Keskkonnakaitse

18

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Omanik peab lubama. Muutused alates 1. augustist 2014. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses. Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”. Keskkonnaõigus: mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid

Keskkonna kaitse

48

doc

Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. Teine selle mudeli tekkepõhjus seondub avatud ühiskonnaga ja väärtussüsteemi muutusega. Avalikkuse osalemine otsuste tegemisel ja mitte-materialistlike väärtuste esiletõus aitas kaasa ettevaatusel põhineva keskk.poliitika ja –õiguse tekkele. Kaasaegse keskkonnaõiguse põhialuseks kujunenud ettevaatusprintsiibi peamine mõju seisneb selles, et keskkonna valdkonnas ei panda teadusele üle jõu käivat ülesannet- määratleda keskkonna saastamine ohutut piiri, nagu see oli siis, kui keskkonna-poliitikas ja – õiguses domineeris assimileerimisvõime põhimõte. Selle asemel esitab ettevaatusprintsiip küsimused, kui palju on võimalik keskkonnamõjutusi vahendada ja millised on tegevuse või aine alternatiivid. 2. Keskkonna väärtustamine

Keskkonnapoliitika

53

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

keskkonnakaitses“) 
 KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm
 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus
 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus
 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis

Keskkonna kaitse

32

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus:  Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab.  Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda.  KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus.  KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab.  Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/.

Keskkonnakaitse

19

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine. 2007- liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN) Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030.

Keskkonnakaitse

Kommentaarid (0)