Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918) (0)

Sarnased õppematerjalid

3

rtf

Eesti Ajalugu

1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar.

Ajalugu

11

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a

Ajalugu

4

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Sellega seoses tekkis 'sulesõda' Ado Grenzsteiniga, kes oli sunnitud kodumaalt lahkuma. Nõudis emakeelset kooliharidust. Sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid rahvustunde tõusus ohtu oma ülemvõimule. Tõnisson nõudis eestlastele poliitilise ja majandusliku alal üheõiguslust. 1902. Aastal valiti Tõnisson Tartu linnavolikokku. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid avalikes kohtades eesti keelt, mõne aja möödudes muutus see tavaliseks. ,,Postimehes" ei pööratud tähelepanu vaesematele kihtidele, eesti rahvast käsitleti tervikuna. Tõnisson eitas klassivõitlust, arvates, et see ei kodune Eestis. Selle aspekti hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid. 1901. Tekkis Tallinnas päevalt ,,Teataja", mille asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts (23.veebr

Ajalugu

5

doc

Vene aeg

Aleksander II ­ (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler ­ Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen ­ haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi. suhtumine sakslastesse: Pigem pooldaja, tema eeskujul loodi Saksamaa traditsioone järgides Laulupidu, oli rahulike kokkulepete pooldaja. panus liikumisse: Ta oli Laulupeo eestvedaja,lõi seltse,lõi 2 ajalehte millega haris eestlasi, Vanemuise loomine. Carl Robert Jackobson - haridus: J.Cimze seminaris, Peterburis sooritas ülemkooliõpetaja eksami.

Ajalugu

7

docx

Rahvuslik liikumine

Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus ­ Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga. Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna.

Ajalugu

3

doc

20.sajandi esimesed aastad

20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva ­ (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941

Ajalugu

4

doc

Eesti teel iseseisvusele

Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes

Ajalugu

10

doc

Eesti teel iseseisvusele

EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse ­ rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine.

Ajalugu

Kommentaarid (0)