100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 68 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anjavin
Õppematerjali autor
● Kus on reguleeritud omandi üleandmise eeldused ● Mittekehalise eseme „omandi üleandmine“ ○ muude õiguste ülekandumine toimub müüjalt ostjale konkreetsete erisätete alusel ○ kui müügilepingu objektiks on “muud hüved” ei pruugi lepingu täitmise käigus omandisarnase õiguspositsiooni üleandmist toimuda, mistõttu pole ka müüjal omandi üleandmise kohustust → nt elektri- ja soojusenergia lepingud, kus müüja kohustused piirduvad ostjale vastava hüve või selle kasutusvõimaluse faktilise loomisega ● Omandireservatsioon – vallasasja müügilepingus sisalduv kokkulepe, millega müüjal lasuva omandi üleandmise kohustuse täitmine seostatakse ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega, lükates omandi ostjale ülemineku edasi kuni ostuhinna täieliku tasumiseni ostja poolt. Ostja kohustused ● Ostuhinna tasumise kohustus
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja
Lepingu kehtivus Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (VÕS § 12 lg 1). Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes (VÕS § 12 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 4/ 9 Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks
tunnustega (antiik mööbliese). Võlgniku kohustuseks on üle anda kokkulepitud asi ja täitmiseks loetakse ainult selle asja üle andmist. Võlgnik peab tagama asja oamduste säilimise kuni asja üleandmiseni. TEHINGUTE KEHTETUS Õiguslikud tagajärjed tekivad ainult puudusteta lepingutest ja lepingu sisuline puudus võib kaasa tuua lpeingu tühisuse. Tühine leping on tühine algusest peale ja seda ei pea isegi vaidlustama. Tühised on lepingud, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga ja nendega rikutakse üldiselt tunnustatud moraaliprintsiipe, õiguse põhimõtteid, piiratakse vabadust. Ka seaduse olulise rikkumisega sõlmitud tehing on tühine. Tühised on ka näilikudtehingud, millep uhul on pooled kokkuleppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavat õiguslikke tagajärgi, sest nende eesmärk on jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad
kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega (2 lause). Nt. Kui lepingu puhul on domineeriv osa materjali maksumus, mitte töömaksumus, siis tegemist müügilepinguga. Kataloogist tellides tellid liigitunnustega asja, mis läheb samuti müügilepingu alla. Segatüübiline leping VÕS § 1 lg 2 on juhul, kui võõrandamisleping ja töövõtuleping pole eristatavad. Kinnistu ostmine allub müügilepingule ning maja ehitamise leping allub töövõtulepingule. Lepingud peavad olema selgelt eristatavad. Müüja kohustused: müüja põhikohustused VÕS § 208 lg 1: müügilepingu objekti üleandmise kohustus (lõpptulemusena on võimalik ostjal ese oma valduse alla saada); müügilepingu objekti omandi üleandmise kohustus (lisaks valdusele ka õigusliku omanduse tagamine). Muud müüja kohustused ehk kõrvalkohustused: §§ 210, 211, 212. Asja üleandmise kohustus
....................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping..........................................................................................................8 2.1.4. Kinkeleping....................................................................................................................8 2.2 Kasutuslepingud.....................................................................................................................9 2.2.1. Üürileping......................................................................................................................9 2.2.2. Rendileping....................................................................................................................9 2.2.3. Liisinguleping.................................................................
Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. 7 Teenuse osutamise lepingud II Maaklerleping Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu) (VÕS § 658 lg 1). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti.
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi tö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid