Romantism (0)

Romantism – tõstis esile tunded, peamiselt keskenduti üksikute läbielamistele ja tunnetele. Sageli kujutati fantaasiamaailma, unistuste ja õnne teemasi . Romantismi abil põgeneti reaalsusest, hakati tundma huvi müstika ja surma vastu. 19 SAJAND
Romantism muusikas
*Muusikateosel pikk ja voolav meloodia *Otsitakse uusi tämbreid*Teoste ülesehitus muutus vabamaks *Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süžee)
Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel.
Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile
Kammerlikud väiketeosed klaverile – tuntud ooperite, sümfooniate jm suurteoste kokkusurutud „ümberjutustused“ klaverile
Operett – meelelahutusžanr koomilis eooperi, kabaree , vodevelli ja varietee baasil, mis jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks
Ooper – 19 sajand oli ooperi ajastu
Franz Schubert 1797 – 1828

• Tema loomingust korraldati ta enda eluajal üksainus avalik konsert, mis toimus mõned kuud enne ta surma.
  
• Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad.
  
• esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused – isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid .
  

Ferenc Liszt 1811 – 1886
19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja , pedagoog , dirigent ja muusikapublist. Sündis saksa keelt kõnelevaks Ungari piirkonnas.

• 1827 aastal eraldus ta oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse.
  

Iga kontserdiga kogus ta üha enam kuulsust.Järgnesid kontserdid Euroopas. Publik – eriti naised lausa jumaldas teda.

• 1861 aastal kolis ta Rooma , kus üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks.
  
• Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest.
  
• Liszt oli uuendaja harmoonias. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning lõi täiesti uue klaverimängu stiili. Tema klaveriteostes on palju suuri akorde, kiireid passaaže, topeltoktaavide kaskaade, äkilisi kadentse. Ta on loonud suure hulga klaveriteoseid.
  
• Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue žanri – üheosalise sümfoonilise poeemi.
  

Fryderyk Chopin 1810 – 1849
Tuntud Poola helilooja, sündis Varssavi lähistel. Tema muusikaline anne avaldus varakult, teda on
võrreldud imelaps Mozartiga.
Ta külastas Viini, kus andis kontserte ja nautis suurt publikumenu.

• Kriitikud tunnistasid temas pianistigeeniust ja kiitsid tema loomingut. Ta kolis Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni.
  
• Temast sai Pariisi üks hinnatuimaid klaveripedagooge.
  
• Sünnimaa elas Chopini muusikas, tema looming koosneb pemaiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva.
  
• Eelistatud žanriteks olid prelüüd, nokturn , etüüd, ballad või valss
  

Johannes Brahms 1833 – 1897
Saksa helilooja, pianist ja dirigent.

• 19 aastaselt läks klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, see oli tema elus tähtis etapp. Siiras kiindumus Clara Schumanni vastu avaldusid nii mõneski teos.
  
• Ta oli üks Viini heliloojate liidu asutajaid, talle anti mitmeid aumärke ja –nimetusi. Tema isiklik elu polnud õnnelik.
  
• Brahmsi muusikas on tunda erakordset haaret ja jõulisust. Tema muusikas on ühendatud romantism, barokkmuusika vaoshoitus ja klassikalised vormid. Ta oli nn absoluutse muusika pooldaja.
  
• Kuulub muusikaajaloo võimsamate sümfoonikute hulka.