RAUD kristallvõre teine kodutöö (0)

RAUD 
Raud  (Ferrum)  on  keemiline  element  järjenumbriga  26.  Raud  asub 
perioodilisussüsteemi  VIII  B  rühmas  ja  4.   perioodis .  Raud  on  omaduselt   metall . 
Normaaltingimustel  on  raud  tahke  aine  tihedusega  7,87  g/cm3.  Raua   sulamistemperatuur   on 
1539   Celsiuse  kraadi.  Raud  esineb  madalal  rõhul  nelja  kristallmodifikatsioonina  olenevalt 
temperatuurist.  Raud  on  kõige  levinum  element  Maa  koostises  ning  levimuselt  maakoores 
metallidest  alumiiniumi  järel  teisel  kohal.  Raud  asub  perioodilisusüteemis  VIII  rühma 
kõrvalalarühmas.  
Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud  aatommassist  (56) järeldub, et 
raua  aatomi  tuumas  on  26  prootonit,  ja  56–26=30  neutronit.  Raud  on   neljanda   perioodi 
element,  järelikult  asuvad  tema   elektronkatte   26  elektroni   neljal   elektronkihil  :  Fe  : 
+26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt 
elektronkihilt.  Ühendeis  on  raua  oksüdatsiooniaste  II  või  III,  viimane  neist  on  keemiliselt 
stabiilsem.  Vaata  ka  raua   isotoobi   ainulaadse  positsiooni  kohta  keemiliste  elementide 
perioodilisussüsteemi kontekstis artiklist  seoseenergia peatükkist "tuuma seoseenergia kõver". 
Joonisel on kujutatud raua aatomiehitust. 
 
Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ja sepistada. See on hea  soojus - 
ja  elektrijuht.  Raud  on  magnetiseeritav.  Raua   kristallvõre   muutub  eri   temperatuuridel .  Raud 
on keskmise aktiivsusega  metall  (asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga 
ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda 
püsivam on ta korrosiooni suhtes.  
   
Joonisel on kujutatud raua kristallvõre 
 
Rauasulami  omadusi  mõjutab  oluliselt  süsinikusisaldus.  Rauasulamit,  milles  on  alla 
2% süsinikku, nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2–5%, siis on tegemist malmiga. 
Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja  malmis veel lisandina väävlit, räni,  fosforit , mangaani jt 
elemente.  Eriterased  ehk  legeeritud  terased  sisaldavad  lisandina  mangaani,  kroomi,   niklit , 
molübdeeni,  volframit  jt  metalle.  Kroomilisand  (kuni  13%)  muudab  terase 
korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn 
(kuni  14%)  tõstab  terase  kulumiskindlust,  Ni  suurendab  terase  sitkust  ja  vähendab 
soojuspaisumist,  sellepärast  valmistatakse  sellest  sulamist  mõõteriistade  osi,  Cr  ja  Ni  koos 
suurendavad  terase  kõvadust  ja  püsivust  keemilistele  mõjutustele.  Rauamaaki  töödeldakse 
malmiks  kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite 
sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik 
grafiidina.  Et  selle  malmi   murdepind   on  hall,  nimetatakse  seda  sageli   halliks   malmiks. 
Valumalm   on  hästi  valatav,  sellest  valatakse  näiteks  hoorattaid,  seadmete  aluseid  ja 
pliidiraudu.  Töötlusmalm  sisaldab  süsinikku  raudkarbiidi  Fe3C  kujul.  Niisuguse  malmi 
murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks 
ja seda töödeldakse teraseks.