Feodaaltsivilisatsioon (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Keskaegne ühiskond

KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ristiusu levik Euroopas. Ris

Ajalugu

15

docx

Keskaegne ühiskond

1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). Ristiusu levik Euroopas. Ristius

Ajalugu

6

doc

Keskaeg

· Mõisted: · feood e. lään maa, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega. Algul anti maa eluaegseks kasutamiseks (siis nimetati seda benefiitsiks), hiljem (9-10.saj.) muutus maa päritavaks- nimetus muutus feoodiks. · läänistamine maade jagamine maahärra poolt sõjameestele, kes vastutasuks on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · feodaal e. läänimaa saaja, elukutseline sõjamees kes vastutasuks selle eest läänimees on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · vasall feodaalid, kes said maahärralt maad e. lääni ja kohustusid vastutasuks maa-andjat teenima, andsid vasallivande (e.investituuri) · senjöör valitseja / maahärra, kes jagas oma vasallidele maad

Ajalugu

4

doc

Feodaaltsivilisatsioon - tunnused, teke, põhjused

Feodaaltsivilisatsioonis kujunes välja läänipüramiid. Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk, kus elasid ka talupojad. Levima hakkasid: 1. Rendihärrus ehk kogu feodaali maa jagati talupoegadele, kes maksid sellel elamise eest renti; 2. Mõisahärrus ehk talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, et toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad maksid oma maa eest feodaalile teorenti. 11. sajandi alguses oli feodaaltsivilisatsioon ära kannatanud demograafilise madalseisu ja paljude inimeste elu mõtteks oli saanud sõda ja sõjapidamine. Feodaaltsivilisatsioon langes, kuna kuningavõim Frangi riigis oli aja jooksul langenud ning lõpuks olid käes kodusõjad. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Peale Frangi riigi langust säilisid veel iseloomulikud tunnused üpris kaua, näiteks pärisorjus.

Ajalugu

6

docx

ajalugu

Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid valitsejad tugevat ratsaväge, mis oleks vajaduse korral kiiresti käepärast. Selle loomiseks hakkasid valitsejad jagama oma kaaskonnale … maatükke ….. koos seal elavate talupoegadega. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda ……… ustavuse ja sõjateenistusega, kandis nimetust … lään ehk feood . Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga … läänimees ehk feodaal.. . Maa omanikul, kes oli selle saanud valitsejalt, olid oma … pärisorjad …… . Valitseja oli aga nende isand ehk … senjöör …. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Feodaalide reastamist tähtsuse järgi , kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel astmel väikerüütlid, nimetatakse ……… hierarhiaks ………… Rüütlitele iseloomulikuks ajaviiteks olid … jahiretked ….. ja … turniirid ………

10.klassi ajalugu

6

doc

Arvestuslik töö nr. 1 - keskaeg

Keskajal valitsevat korda nimetatakse feodaalkorraks Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid valitsejad tugevat ratsaväge, mis oleks vajaduse korral kiiresti käepärast. Selle loomiseks hakkasid valitsejad jagama oma kaaskonnale maatükke koos seal elavate talupoegadega. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda ustavuse ja sõjateenistusega , kandis nimetust lään ehk feood . Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga läänimees ehk feodaal . Maa omanikul, kes oli selle saanud valitsejalt, olid oma pärisorjad . Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Feodaalide reastamist tähtsuse järgi , kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel astmel väikerüütlid, nimetatakse hierarhiaks Rüütlitele iseloomulikuks ajaviiteks olid jahiretked ja turniirid Nii vasall kui senjöör olid vabad mehed ja kuulusid aadli seisusesse. Vasalli ja senjööri suhted tekkisid

20. sajandi euroopa ajalugu

4

doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES ­ maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA ­ feodaalne astmestik: Kuningas ­ omas kogu maad Hertsogid, krahvid ­ omavad u. paarsada küla Parunid ­ paarkümmend küla Rüütlid ­ 2 ­3 küla DOMEEN ­ kuninga maavaldus ALLOOD ­ vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand Senjöör ­ lääni andja. Kohustatud vasalli eest seisma.

Ajalugu

2

doc

Agraar ühiskond, keskaja linnaelu ja kirik

Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härjapaari või hobust. Tihti

Ajalugu

Kommentaarid (1)