Haapsalu Kutsehariduskeskus
Terrass
Marko Lember
PKR-14
ESSEE
TERRASS
Terrassi kui arhitektuurilise ehitusliku väljendi all mõeldakse väljapoole hoonet jäävat ja
seda ümbritsevat, avatud ning maastiku suhtes tõstetud tasandatud ala. Terrass võib toetuda
muldkehale või kindlale alusmüürile. Samuti võivad terrassid olla sammastele tuginevad
platvormid, ilma et nende all olev ala oleks millegagi täidetud. Siiski on terrassid alati
avatud ning võivad olla nii sillutamata kui sillutatud. Terrass ei pea olema ilmtingimata
puidust, võidakse ehitada ka massiivsemast materjalist, näiteks looduskivist või
betoonkivist. Puitterrass on aga mugav, jalasõbralik ja soe ning kuivab peale vihma
kiiresti. Linnapildis kasutavad puitterrasse tihti suvekohvikud ja restoranid .
Kodumajapidamises kasutatakse terrassi eelkõige vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks.
Terrasse on võimalik rajada erinevate kuju, suuruste ja tasapindadega, vastavalt oma
fantaasiale ja võimalustele. Terrasside planeerimisel tuleb arvestada kindlasti turvalisusega
(terrassipiire 90 cm kõrgune), valgustusega,. avatust päikesele, võimalike tuultega,
ühendust ja sobivust hoonega. Kui soov on kõige soojemat aega intensiivselt kasutada, siis
planeeritakse nn päikeseterrass - lõuna- või läänekaarde. Aiaterrassid külgnevad peamiselt
elamutega kus nad on enim kaitstud tuule, tolmu, müra ja võõraste pilkude eest. Selline
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Kõik kommentaarid