Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas (0)

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Eesti panga roll majanduses

(EKPS) liige. EKPSi moodustavad Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liidu riikide keskpangad. 2011.aasta algul ühines Eesti euroalaga ja võttis käiberahana kasutusele euro. Ühtlasi sai Eesti Pangast eurosüsteemi kaheksateistkümnes liige. Eurosüsteem koosneb EKPst ja euro kasutusele võtnud riikide keskpankadest. (Eesti Pank 2013) Eurosüsteemi põhieesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Eesti Pank aitab kaasa euroala rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisele Eestis. Eesti Pank eurosüsteemi liikmena vastutab alates 1.jaanuarist 2011 koos teiste eurosüsteemi pankadega eurosüsteemi põhieesmärgi saavutamise eest. Selleks Eesti Pank kujundab ja viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat, lähtudes EKPSi ja EKP põhikirjast, Euroopa Liidu toimimise lepingust, Eesti Panga seadusest ja EKP õigusaktidest. Eesti Pank ja selle juhatuse liikmed on oma tegevuses iseseisvad ega tohi saada oma

Raha ja pangandus

8

docx

Rahandus

saab vermida eheteks  Metallraha – mündid ja sendid  Paberraha  Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused:  Stabiilsus  Kaasaskantavus  Kulumiskindlus  Ühtlus  Jagatavus  Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts

Raha ja pangandus

18

docx

Rahvusvaheline rahandus

· riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine. Kolmandas etapis 1. jaanuaril 1999 võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL-i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Tähtsamad sündmused euro kehtestamise teel ·

Rahvusvaheline rahandus

32

docx

Raha ja pangandus

V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2) Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y → V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga К2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist К2= 1 / V) Mida suurem on К2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem USA 52%; UK 77%; euroala 88%; Eestis kuni 2011 oli umbes K=59% 3. Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) К3 К3 = M0 /Rahamass (M1 või M2). Mida väiksem on К3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus. Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: • Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus • Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine 4.Rahakordaja mm Empiiriline valem: mm= M2/ MB Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7) Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Intressimäära kujunemise teooriad:

Raha ja pangandus

19

docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus ­ rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises. Osaleb finantsstabiilsuse tagamises. Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme. Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi.

Rahanduse alused

23

docx

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014

 Võlakirjade ostuprogrammid (SMP, CBPP, CBPP2, OMT)  Refinantseerimisoperatsioonides oksjonimenetluselt piiramatu mahuga pakkumismenetlusele üleminek  Eelkommunikatsioon (on muutumas korraliseks meetmeks)  Kohustusliku reservimäära alandamine  Tagatiste ringi laiendamine  Erakorralise likviidsusabi pakkumine (ELA Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele. Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost.Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmIne ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni. Erakorralised meetmed

Raha ja pangandus

10

docx

Pangandus

a. nõukogude võimu kehtestamine ja rubla kasutuselevõtt. - 1941.a. sügisel, pärast sakslaste sissetungi sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. Kasutusel oli ka nn punkt, mis kujutas endast riigile müüdud villa vastu saadud väärtpaberit. - 1944.a. tuli Eestisse taas nõukogude võim ja Nõukogude rubla. Toimus mitu rublade vahetamist suhtega 1:10. - 1992.a. tuli käibele Eesti kroon. - 01.01.2011 tuli Eestis käibele euro. 7. Rahapoliitika Rahapoliitikat viib ellu keskpank, mis olenevalt riigist on kas valitsusest sõltumatu või siis valitsusele suuremal või vähemal määral alluv riigiasutus. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jne. Et need eesmärgid on vasturääkivad ja korraga ei ole neid võimalik saavutada, siis rõhutatakse eesmärgina üldjuhul ühte neist

Pangandus

20

pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga 2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist 2= 1 / V) Mida suurem on 2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem 9 USA 52%; UK 77%; euroala 88%; Eestis kuni 2011 oli umbes K=59% 3. Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) 3 3 = M0 /Rahamass (M1 või M2). Mida väiksem on 3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus. Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: · Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus · Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine 4.Rahakordaja mm Empiiriline valem: mm= M2/ MB Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7) Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8) 23. Intressimäära kujunemise teooriad Intressimäära kujunemise teooriad:

Raha ja pangandus

Kommentaarid (0)