Iraagilt nõuti tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Keelati ka relvastuse ja selleks vajalike materjalide tootmine ja edasimüümine Iraani. Aastatel 1991–1993 võttis Julgeolekunõukogu vastu 13 otsust, mis kohustasid Iraaki tegema koostööd rahvusvahelise avalikkusega. ÜRO avastas ka dokumendid Iraagi massihävitusrelvade arendamise kohta – Iraak oli lähedal oma tuumarelva loomisele. 1992. aastal loodi Iraagi lõuna- ja põhjaosasse õhuruumi keelutsoonid sealsete sõjalennukite jaoks, et vältida šiiitide ja kurdide alade pommitamist. Keelutsoonide üle teostasid valvet USA ja Suurbritannia õhujõud. 1993. aastal viis Iraak oma maa-õhkraketid riigi lõunaossa. Seepeale alustasid USA ja Suurbritannia rünnakut rakettide kandjate vastu. Laevadelt lasti tiibrakette, mis hävitasid
Fakt on see, et meile on see uue sajandi üks tõsiseimaid probleeme. Kes ei oleks kuulnud terrorirünnakutest Ameerikas või Inglismaal? Maailmakord on löödud kõikuma nö nähtamatu vaenlase poolt, mida pole võimalik hävitada. See vaenlane nõuab väga radikaalseid muudatusi maailmas ja vahendeid selleks ta ei vali. Kui me räägime 21.sajandi väljakutseteks, siis on just terrorism number üks väljakutse. Kunagi varem pole terrorism omandanud nii suuri mõõtmeid nagu selle sajandi algusaastatel. Kunagi varem pole terrorismil olnud nii laia haaret üle kogu maailma. Kas me kuulsime 50 aastat tagasi igapäevastest terrorirünnakutest ja suitsiidirünnakutest, kus hukkub iga päev kümneid süütuid inimesi? See uurimustöö proovib seletada terrorismi ja selle olemust. Milline on 21.sajandi väljakutse oma olemuselt ja kas meil üldse on võimalust sellele vastu seista? Terrorismi olemus
Sri Lanka 1983 Sri Lanka 80,000 (+/-) kodusüda 1997 Kivu konflikt Kongo 4,000,000 (+/-) Demokraatlik Vabariik 2001 Afganistani sõda Afganistan 35,000 2003 Darfuri sõda Sudaan 500,000 (+/-) 103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda 2000 Teine Intifada Iisrael ja 7,315 (+/-) Palestiina Mehhiko 2006 Mehhiko 8,400
Selle tagajärjel võõrandus Bush oma parteikaaslastest ja sillutas teed oma järsule populaarsuse langusele. See eelarve kokkuleppe tagajärjel ei taastunudki populaarsus vabariiklaste seas. Umbes samal ajal sattus USA umbes 6-kuulisse kergesse majanduslangusesse. Paljud valitsuse hoolekande programmid suurenesid. 1991. a. sööstis töötus üles ja seejuures olid paljud töötud vabariiklaste pooldajad, kes arvasid, et nende tööd on kindlad. Ametiaja teisel aastal soovitasid majandusnõunikud Bushil majandusega tegelemise lõpetada, kuna nende arvates on Bush teinud küllaldaselt tööd kindlustamaks oma tagasivalimist. 1992. Aastaks oli inflatsioon üks madalamaid aga keskaastaks oli töötus jõudnud 7.8%-ni - kõrgeim 1984 aastast. Septembris 1992 näitas heaoluuuring, et 14.2% ameeriklastest elab vaesuses. Pressikonverentsil 1990 a. ütles Bush reporteritele, et ta jaoks oli välispoliitika palju nauditavam, kui sisepoliitika.
Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; Hispaania kodusõda: Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased, vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased
Kõik kommentaarid