Budism (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

50

doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel ­ see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha

Religioon

5

doc

Budismi ettekanne

477. a paiku e.Kr. oma sünnipaiga Lumbini (Nepaalis) lähedal. Budistlik arusaam Jumalast ja maailmakõiksusest 2 Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivalla ja kõik kuriteod. Kui mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada? Seega eitab budism arusaama, mille järgi maailmakõiksus on isikulise Jumala loomistöö tulemus, arusaama, mille järgi Jumal loob maailma koos ajaga ja hävitab selle aegade lõpul. Buddha oligi ateist ehk Jumala olemasolu eitaja. Vanimate budistlike pühakirjade järgi vastas Buddha küsijatele, et ta ei ole elusolend, vaid Buddha - kuigi ta oli inimolend, kellest oli saanud Buddha. Buddha ehk Nõndakäinu on "sügav, mõõtmatu ja mõistetamatu". Buddha surres tema keha laguneb ja

Religioon

11

docx

Budism (referaat)

Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga.  1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas

Filosoofia

4

doc

Budism

Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Ajaarvamist loetakse theravaadas) Buddha virgumisest (543 eKr). Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinvalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Budism

Samuti võivad nad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud) kloostris mungaelu elades. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täieliku rahu. Bodh Gaya Indias on see paik, kus Buddha tunnetas tõde. Budism levis teistessegi idapoolsetesse riikidesse ja praegu on seal rohkem budiste kui Indias. Budism on saavutamas populaarsust ja Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas.

Ajalugu

9

doc

Keskkooli kogu materjal budismist

Usundilugu Budism Dharma ­ seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha ­ kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ­ ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.

Usundiõpetus

4

doc

Budism

Levik Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Budism jõudis Hiinasse Lääne-Han dünastia ajal (206 e.Kr - 24 A.D.) ja saavutas oma leviku kõrgpunkti Tang dünastia ajal (618 - 907) peale budismi omaksvõttu valitsejate poolt. Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka. Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad.

Ühiskonnaõpetus

16

doc

Jaapani budism

Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010  SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12

Kultuurilugu

Meedia

Kommentaarid (1)