Mütoloogilised süvastruktuurid kultuuris Tartu-Moskva koolkond J. Lotman, B. Uspenski, V. Toporov jt. Kultuurisemiootika teesid (1973). "Kultuur" ja "mittekultuur" (loodus, tsivilisatsioon, kaos, alateadvus, lapselik, arhailine, patoloogiline) Kontinuaalsed (pidevad) ja diskreetsed (pidetud) tekstid J. Lotmani artiklid argikäitumise poeetikast: "praktiline" (loomulik, spontaanne) ja "rituaalne" käitumine 13. Vene formalistid (Tõnjanov, Sklovski), D. Bordwell "Poeetilise" (mittenarratiivse, mitteklassikalise) kino mõiste A. Gaudreault "Au littéraire du filmique: systeme du récit" (1988) Monstratsioon Narratsioon Kirjandusloo mudeldamine 19.-20.saj Naturalism: Hippolyte Adolph Taine (1828-1893) Triaad: pärilikkus, "moment" (ajaloolised tingimused), keskkond Teosed: "Inglise kirjanduse ajalugu", "Kunstifilosoofia", "Tänapäeva Prantsusmaa päritolust"
Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) T. S. Eliot (1888-1965) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) I.A. Richards Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". Austin Warren Harold Bloom 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. Strukturalism - sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste), tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine
lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36. Strukturalismi kujunemine: genfi koolkond, vene formalism ja praha lingvistikaring. Strukturalism sai algus Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). Tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson. (1) Genfi koolkond WTF? MITTE KUSAGIL EI OLE SELLE KOHTA INFI? JE SUIS STUPIDE :(
(selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastišš) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes “Autori surm”) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist “Imemuinasjutu morfoloogia” 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud.
Seikleja Felix Krulli pihtimused, Romain Gary. Gooti romaan. Kitsas tähenduses keskaja kunsti ja kultuuri taassünniga seotud eelromantismi vool Inglismaa. Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley. Saksa Schauerroman, Prantsuse roman noir. Luule ja proosa vastandus Luuleteksti algus on musikaalne ja alus keeleväline. Proosa on keelenähtus. Luule on vahepealne, suguluses muusikaga. Luule on muusikalis-kirjanduslik zanr. Vene formalistid ja strukturalistid: luule on deformeeritud keel. Poeesia on korrapärane vägivald tavalise keele suhtes. Värsi tiheduse mõiste. Luuleteksti suurus on piiratud, seega piisab vähestest sõnadest, et edastada sõnumit kontsentreeritult. Luule keel on tihe. Luule seotud ja proosa sidumata keel. Luule seotus on ka graafiliselt väljendatud (luulerida, riim ja rütm). Proosakeel ei anna oma tihedusest lugejale teada. Proosakeele seotus on vähemärgatav
Kõik kommentaarid