Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused (0)

1 Hindamata
Punktid
Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused #1 Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor seeed Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
doc

Türgi kultuuriliugu

elasid kõrvuti. 2 kuningriiki:  Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema  Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku  „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša  impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina  717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla  orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalugu hakati uurima alles 17 saj. Sõna hetiit on mainitud ka VTs, kuid selle tähendust ei teatud. C. Texier (1839) ja W. Hamilton (1842) märkasid Ankara piirkonnas kummalisi kive. 1880 väitis Sayce, et leitud märkidega kivid kuuluvad hetiidi riigile

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

sõltumatuteks väikeriikideks. Sõltumata sellest, mitu dünastiat Kreekas üheaegselt valitses, ei näi kahtlust, et Egeuse mere saared, sealhulgas Kreeta, olid kreeklaste võimu all. Kreeklased suhtlesid tihedalt ka Süüria-Palestiina rannikulinnade ja Uue riigi aegse Egiptusega. Amenhotep III lähetas 14. sajandi esimesel poolel Kreekasse tõenäoliselt koguni oma saatkonna. Anatoolias puutusid kreeklased kokku Hetiidi impeeriumiga, mille kuningliku arhiivi tekstides korduvalt nimetatud läänepoolset ja osalt meretagust riiki Ahhijawat on sageli, ja küllalt tõenäoliselt, samastatud Kreekaga (saamastamine põhineb Ahhijawa nime sarnasusel "ahhailaste" nimetusega, mida hilisema kangelaseepika kasutas varaste kreeklaste kohta). Kreeklaste kontaktid ulatusid ka Vahemere lääneossa, kust tõenäoliselt hangiti eeskätt metalle. Omaette probleemideringi moodustavad kreeklaste suhted Troojaga Dardanellide

Ajalugu
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

kiilkirja tekstidel põhineva ajaloo uurimise osa.Saj. II poolel Babüloonias kaevamised, ka. 2 perioodi: Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia 6.saj. Välja kaevati uuem. Kaevati ka 19 saj 3at pärit.Sumeri linnad.Tuli hulk kiilkirja tekste, pole Akkadi keelsed vaid Sumeri kiilkirja lugema. Sajandi lõpu kümnendeil õpiti ka Sumerite kiilkirja lugema. Kui saabus 20 saj. Algasid kaevamised Türgi keskel,kaevati välja II at eKr pärit hetiidi loss Hattuša. Kiilkirja tekstide kogum, põletati u.1200 eKr(hävitati) 1200(12saj) murrangu periood,pidev hävitamine. Mees,(h saksa päritolu), Bredrich Hrozny. I MS aastatel dešifeeris selle kirja.Hetiidi keele(indoeuroopa keel ) Assürioloogiast arenes välja veel: Sumeroloogia- Sumeri kiilkirja tõlkimine Hetidioloogia-Tegeleb Hetiidi kiilkirjade tõlkimisega. Arheoloogilised kaevaised toonud tekste juurde Süüriast, Mesopotaamiast.

Ajalugu
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud. Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku

Ajalugu
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr elasid Väike-Aasiast Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kes oma keele poolest erinesid nii sumeritest kui ka semiitidest. Need olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. I aastatuhandel rajasid kõigepealt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. Hetiidi riik ja ühiskond- 1700.aasta paiku eKr esile keskinud hetiitide impeeriumi moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Riigi ühtsus sõltus suurel määral kuninga võimekusest: üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimuse. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid kiire ja võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagas hetiitide sõjalise edu. Hetiitidele omistatakse üks kõige olulisemaid tehnoloogilisi uuenduse inimkonna ajaloos ­ raud

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun